Jaan Toomiku juubelinäitus “TURIST” Vaal galeriis
Tähelepanu, Jaan Toomik sai äsja 50 ja pühendab sellele näituse! Näituse avamine neljapäeval, 3. novembril, kell 17-19 Näitus jääb avatuks 26. novembrini Pingelises töös ja suletud uste taga valmistab Toomik ette näitust ”Turist”, millega kunstnik tähistab Vaal galeriis oma 50. sünnipäeva. Toomiku poolt edastatud märksõnadest koosnev kood on ligitõmbav ja väga salapärane. Vaataja leiab näituse töödest jätkuvalt kunstniku autobiograafilist tausta, kuid selles projektis teda lapsepõlve pained ei kummita, tööd ei ole enam ängistavad, vaid uurivad pigem suhestumist mälestusliku ruumiga.
Jaan Toomik 50? Kas ees seisavad taltumise aastad või andis Toomik sõrme kuradile ja temast ei saa kunagi taltsas klassik? 50. sünnipäev on kindlasti väljakutse 1990ndate kunsti muutjate põlvkonnale, ent ka publik on järgneva suhtes teadmatuses. Me ei tea, mis hakkab juhtuma kunstnikega, kes on harjunud looma enda loodud reeglite järgi. Kunstniku puhul me ei räägi mitte vananemisest, vaid aegumisest. Toomiku puhul näeme, et noored kunstnikud soovivad olla Toomiku moodi, aga temal puudub vajadus nende moodi olla.
Uues videos näitab Toomik vaatajale mahajäetud ruumi, füüsilise kohaloleku taju ja mälestustesse kadumist, mis teatavasti kuuluvad tema videokeele olemuse ja süntaksi juurde. Lõviosa ”Turistist” moodustavad siiski uued maalid, neist rääkides on autor silmnähtavalt elevil ning viitab muutustele. Räägime Toomiku muutuvast stiilist juba mõni hea aasta, selle tunnuseks on sissepoole pöörduv pilk.
Toomik kirjeldab oma uusi teoseid maalitehnoloogiate ja pintslit hoidva käe võtmes, mis on mõtlemiskohaks neile, kes näevad tema rolli sürrealistide poolt vette lastud maalilaevukese destabiliseerimises ja tasakaalutusse seisundisse roolimises. Kui kümnendi algul tulvas maali gooti stiilis õudukaid ja muinasjutte, destabiliseeris Toomik maalisündmustiku ontoloogiat oma videote autistlik-vägivallaliste tegelaskujude ängide kirjelduste abil. Seekordsel näitusel lubab Toomik näidata heledat ja õhurikast maali, mis on pööratud küll sissepoole ja valmib kunstniku peas, kuid on vabastatud ängide ballastist.
Maalide interpreteerimiseks leidub maailmas väga erinevaid viise, ent Eestis on hakanud viimastel aastatel levima just atributsioonistiil, mis varjamatult viitab sellele, et kunstiturg mõjutab kriitikut ja iga tõlgendus hõlmab mingit soovunelmaga kaasas käivat mõtlemise projektsiooni. Toomik rõhutab, et tema maalid sünnivad ta enda peas. Tegelikkus, mis elab kellegi peas, on väga kaugel tegelikkusest, mida loeme ümbritsevaks reaalsuseks. Niisiis tõmmatakse vaataja, kui kõik peaks laabuma, Toomiku elu mõistatustesse, kus vaataja jääb kõikuma groteskse ja dramaatilise vahepeale.
Lisainfo:
Eha Komissarov
Tiina Määrmann
Vaal galerii
tel. 6810 871