Keel kujuneb kasutuse kaudu

Silver Bohl

18. mail kl 17.00 ERMis avataval näitusel näitab muuseum eesti keelt tema mitmekülgsuses. „Muuseum näitab keelt“ annab külastajale võimaluse osaleda keeleloomeprotsessis, kuulata eesti keelt murdes, tutvuda viipekeele ja punktkirjaga. Näitus jääb külalistele avatuks 2011. aasta jaanuarini.

On keeli, mis elavad vaid suhtluskeelena ja keeli, mis toimivad rahvusvaheliste ühendajatena. Mitte iga väikese kõnelejaskonnaga keel ei suuda täita kõiki tänapäevaseid funktsioone. Eesti keel õnneks suudab – selles õpetatakse koolis ja ülikoolis, antakse välja nii ilu- kui ka teaduskirjandust, seda kasutavad suhtluses erinevad kultuurilised ja sotsiaalsed grupid. Tänapäeval saab üha olulisemaks arvutikeel, milles on kujunemas oma tähestik ja kirjaviis ning oma murded ja registrid.

Keel muutub kogu aeg, üha lisandub uusi sõnu. Eesti kirjakeeles on ligikaudu pooled omatüved ja veidi üle poolte laentüved, millest kõige suurem osa on laenatud alamsaksa ja saksa keelest.

Eestis on vähemalt 13. sajandist elanud eri rahvaste esindajaid (sakslased, venelased, rootslased jt). Põhiliselt on nad kasutanud oma keelt, millesse on ajapikku lisandunud eesti keele laene ja mis on omandanud eesti aktsendi.

Eestlasi on alates 19. sajandi teisest poolest elanud palju ka väljaspool Eestit: Venemaal, Kaukaasias, Rootsis, USA-s, Soomes ja mujal. Uutes asukohamaades lisandus keelde uusi sõnu, eriti sellistest asjadest kõneldes, mida Eestis ei tuntud.

Näitusel „Muuseum näitab keelt“ (www.erm.ee/n2itabkeelt) keskendutakse keele situatiivsele aspektile, ärgitatakse külastajaid keeleloomega katsetama ja keelega mängima.

Kuraatorid: Kristiina Ross (Eesti Keele Instituut), Tiit Hennoste (Tartu Ülikool), Kristel Rattus ja Tiit Sibul (Eesti Rahva Muuseum)
Kujundajad: 3+1 Arhitektid, Marko Raat, Margus Tamm
Toetajad: Eesti Keele Sihtasutus, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital

Täname näitusele kaasaaitajaid:

Hanna Anepaio, Jim Ashilevi, Olga Gerassimenko, Indrek Hein, Martin Ehala, Mari-Liis Kalvik, Riina Kasterpalu, Riina Kuusk, Kirsi Laanesoo, Mirjam Liivak, Liis Lindmaa, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Olaf Mertelsmann, Iris Metsmägi, Maili Metssalu, Meelis Mihkla, Tõnis Niinemets, Tõnis Nurk, Regina Paabo, Liina Paales, Karl Pajusalu, Peeter Päll, Andriela Rääbis, Krista Strandson, Urmas Sutrop, Kalju Tammaru, Tiina Tärk, Udo Uibo, Jüri Valge, Ljudmila Vedina, Ülle Veede, Jüri Viikberg, Tiit-Rein Viitso, Ülle Viks, Riina Voltri, Maret Õun, Eesti Hoiuraamatukogu, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kurtide Liit, Eesti Meremuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Emajõe Kool, Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut.

 
 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht