Kutse Eesti Kunstnike Liidu 12. aastanäituse avamisele 2. märtsil kell 16.00 Tallinna Kunstihoones
Olete oodatud Eesti Kunstnike Liidu 12. aastanäituse „Kevadnäitus” avamisele Tallinna Kunstihoones reedel, 2. märtsil kell 16.Näitus on lahti 03. märtsist kuni 15. aprillini 2012.a. Erandkorras on kevadnäitus avatud ka teisipäeval 20. märtsil, mil Eestis algab kevad. Näituse kujundaja: Andres Tolts Kevadnäitus on pühendatud Eesti Kunstnike Liidu eellase Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu 90. aastapäevale. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing registreeriti 14. aprillil 1922, põhikiri võeti vastu 19. aprillil 1922 toimunud Eesti kunstnike kolmandal ülemaalisel kongressil. EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon. 1940. aastal korraldas EKKKÜ Kr. Raua nimelise kunstiaasta. Eesti Kunstnike Liidu aastanäitused on toimunud järjestikku 11 korral, toimumispaikadena on Tallinna Kunstihoonele lisaks kaasatud aastate lõikes erinevaid eksponeerimispindu alates Rotermanni Soolalaost ja Tartu Kunstimajast kuni arvukate galeriipindade ja avatud linnaruumini. Kontseptsiooninäituste kuraatoritena, mis reeglina on tõstatanud küsimusi kogu eesti kunsti hetkeseisu või probleemistikku puudutavates küsimustes, nii heas kui halvas, on üles astunud kunstiteadlased ja kunstnikud Toomas Vint, Johannes Saar, Peeter Allik, Reet Varblane, Jaak Soans, Hanno Soans, Kiwa, Anders Härm, Jaan Toomik, Paul Rodgers, Eve Kiiler, Erki Kasemets, Ants Juske, Andrus Joonas, Harry Liivrand, Elin Kard, Heie Treier, Jaan Elken, Vano Allsalu, Katrin Pere, Enn Põldroos, Leonhard Lapin. Eelmisel aastal valis 2012 näitust korraldav toimkond (Anu Kalm, Karin Hallas-Murula, Andres Tolts, Mari-Liis Tammi, Jaan Elken) laekunud ettepanekutest välja Ants Juske üleskutse korraldada vahelduseks üks nö kuraatorita kevadnäitus.
Väljavõte A. Juske üleskutsest:
Oleme viimased aastakümned kunstielus elanud killustunult, isegi kunstikriitikud ei suuda panna kokku eesti kunsti tervikpilti, rääkimata kunsti lähimate arengute prognoosimisest./—/ Killustumisega on käinud kaasas nii kuraatorite diktaat kui ka sulgumine oma siseringi, vastaste halvustamine ja mahategemine, soolisuse ja põlvkondlikul pinnal üles köetud vastasseisud. /—/ Iga uus põlvkond on näinud vähegi laiapõhjalisema näituse puhul nõukogude-aegse ülevaatenäituste restauratsiooni, kuigi nad ise pole sel ajal elanud ja neid näitusi näinud. Sel ajal olid mäletatavasti kevad- ja sügisnäitused – esimene Tallinna-keskne, teine vabariiklik. /—/ Postmodernism on küll sõnades pluralismi ja kõikelubavust deklareeriv, kuid tema demokraatlikkuses võiks siiski kahelda. Igasuguste siltide all käib halastamatu võimuvõitlus – muidu väga head kunstnikud ei suuda end maksma panna, kuna nad ei valda turumajanduslikke nippe ega oska ära arvata, mis trend kuraatoreid parasjagu huvitab.
Siit ka, ja ma ei karda neid sõnu, idee teha üks eesti kunsti ülevaatenäitus. Kui juba 1919. aastal saime just eesti kunsti ülevaatenäitusel aimu, mis toimub ja mis hakkab toimuma, siis miks mitte nüüd? /—/ Kuraatorita kevadnäitus ei ole nostalgiline meenutus ebademokraatlikust ühiskonnast, vaid tänase kunstielu demokratiseerimise katse.
Esineda soovinud kunstnike arvukuse tõttu korraldatakse näitus kahes osas, mis on demokraatlikult jaotatud alfabeedi järgi: esimene osa „A-L“ toimub 3.-25. märtsini ja „M-Ü“ 29. märtsist – 15. aprillini.
A-L: Christel Allik, Vano Allsalu, Siim-Tanel Annus, Jüri Arrak, Ivi Arrak, Marju Bormeister, Ove Büttner, Sirje Eelma, Herald Eelma, Silva Eher, Jaan Elken, Tiia Elken, Anna Hõbemäe, Jarõna Ilo, Tiit Jaanson, Aleksander Jakovlev, Ašot Jegikjan, Enn Johannes, Eeva-Aet Jänes, Elna Kaasik, Kristiina Kaasik, Peeter Kaasik, Kalli Kalmet, Kadri Kangilaski, Rene Kari, Mati Karmin, Andrus Kasemaa, Markus Kasemaa, Erki Kasemets, Jüri Kass, Tiiu Kirsipuu, Riina Kivirüüt, Veiko Klemmer, Maire Koll, Andres Koort, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamäe, Mari Kurismaa, Aime Kuulbusch, Toomas Kuusing, Juka Käärmann, Andro Kööp, Tiia Külv, August Künnapu, Mati Kütt, Urve Küttner, Tarrvi Laamann, Leonhard Lapin, Peeter Laurits, Peeter Leinbock, Malle Leis, Elo Liiv, Silvi Liiva, Lola Liivat, Jaan Luik, Airi Luik, Marje Taska.
Kunstikollektsionääridel ja kunstisõpradel on erakorraline võimalus kevadnäituse töid ka osta. Näitusega kogutakse vahendeid kunstihoone majandamiseks ning kunstikogu säilitamistingimuste parandamiseks.
Täname Eesti Kultuurkapitali.