Lilian Mosolaineni maalinäitus “21” Eesti Draamateatris
Täna kl 16-st on Eesti Draamateatri jalutussaalides väljas Lilian Mosolaineni ülevaatlik maalinäitus “21”.
Kunstiteadlane Mirjam Peil on Mosolaineni loomingu kohta öelnud nii: “Lilian Mosolainen tuli kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega, Ryhm T algtuumikus. Erinevalt kaaslastest, kes ekspressionismi vaid etapina läbi proovisid, leidis Mosolainen selles perspektiivse arengutee intensiivne väljenduslikkus on talle sisemiselt omane. Intervjuudes on kunstnik kinnitanud, et maalimisajendiks on talle alati emotsioon, täpsemini isiklik läbielamus.
Lilian Mosolainen on maalija par excellence: ta valdab maalilist tulevärki “vana hea kooli” kohaselt. Aga niisama esiletungiv on tema piltides joonistuslik alge, kunstnik otsekui joonistab pintsliga – kord on see kalligraafiliselt nõtke, kord visandlikult hoolimatu. Maalilise ja joonistusliku pooluse sõltumatus toob piltidesse köitva intriigi: figuurides domineerib joonistus, taustades jõuline värv. Nii joont kui värvi käsitleb kunstnik dünaamiliselt, figuuride joonistus on sageli muutuv ja mitmekordne, värvipinnad on vibreerivad, paljastades tihti valge lõuendi.
Lilian Mosolainen on end tõestanud eelkõige aktimaalis, mida on peetud meeste pärusmaaks. Uudselt probleemne on siin tema naiselik vaatevinkel ja naiselik eneseotsing, kuid programmiliselt feministlikuks ei tasu tema kunsti pidada. Pigem otsib ta eelarvamustest ja hierarhiatest vabastust, püüab laiendada inimlike suhtumiste ja hinnangute võimalusi muutuvas maailmas. Võib-olla oleks õige nimetada sellist laadi psühholoogiliseks aktimaaliks. Maalide pealkirjad (ja tegelaste näodki) viitavad sageli klassikale, Vahemerekultuuri müütidele – see on otsekui kattevarjuks ja samas võtmeks.”
Lilian Mosolainen sündis 1961. aastal Kohtla-Järvel, ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli 1980. aastal ning 1991. aastal Tallinna Kunstiülikooli maalikunstnikuna. Isiknäitustega on Mosolainen esinenud 1989. aastast alates, tema tööd on väljas olnud pea kõigis olulisemates Eesti galeriides, aga ka Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal. 2006. aastal pälvis ta kunstnikustipendiumi Loviisa linnalt. Tema töid on Eesti Kunstimuuseumi, Talinna Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi kogudes ning erakollektsioonides Soomes, Prantsusmaal ja Eestis.