Maria Sidljarevitš Kunstihoones

Neljapäevast, 30.jaanuarist on Tallinna Kunstihoones avatud Maria Sidljarevitši näitus „You Broke My Life".

Maria ütleb: „Antud näitus on oluline osa minu magistritööst. Oma magistritöö loomingulises uurimuses tegelen teemadega, mis on seotud mälestustega. Aluseks võtan mälupilte enda elust. Proovin meenutada ja taaskujutada oma olulisemaid mälestusi, et saada iseendast üldisemat ja terviklikumat pilti. Sellega tahaksin ma nö enda juurde jõuda, leida ‘oma lugu’, kuna tihtipeale märkan oma võimetust ennast inimlikus ja kultuurilises plaanis identifitseerida.”
Ja tsiteerib Mati Unti: „Oli see üldse isa, või oli see isa vaim, mõtleb laps, see pretensioonikas, pealetükkiv olend. Valust lõhkev ja egoistlik luupainaja? Kas ta vingus:  remember me! Ei tea, toas pole jälle kedagi, ainult kuuvalguse ruut on põrandal veidi nihkunud. Jah, kedagi ei ole, aga süütunne jääb: kas on siis koolis halvasti läinud või on rikutud ürgtabu – on alateadlikult ihaldatud ema – või on tehtud kõik teadlik, et alateadlikult hambad pesemata jätta.”
Mati Unt. Hingepimeduses. Sirise, sirise, sirbike. Sirbimütoloogiad 1997-2002. Koostanud Mihkel Mutt. Sirp, 2003. Lk. 52)

Sarnaselt paljudele põlvkonnakaaslastele väljendub Maria iseenesestmõistetavalt emakeeles;  oma väga korralikku eesti keelt kasutab ta akadeemiliste esildiste tegemiseks; inglise keelt pildisisestes tekstides ja pealkirjades. Ta on kirjutatud laule ja laulusõnu, mille vene keel kätkeb julgeid poeetilisi pöördeid ja eneseavamisi (http://nonames.planet.ee) samavõrd kuivõrd eestikeelsed pöördumised ettevaatlikku alalhoidlikkust. Tänaseks, ütleb Maria, on laulude tegemine unustusse vajunud.

Kui suuri vahemaid ja millise kiirusega praegune Kunstiakadeemia magistrant Maria Sildjarevitš oma loomingus on läbinud, hämmastab ja vaimustab ühtaegu. Tuleb see sellest, et „…kui sa oled andekas, siis sa oled andekas igal alal“ või laiast haardest, millega tema tööd rinda pistavad ja kus „Valesti minna ei saa midagi, sest tähtis pole mitte tulemus, vaid teekond, millel pole lõppu“ (mõlemad tsitaadid vt. Made Luiga, http://www.zaum.ee/2012/09/uks-kunstnik-maria-sidljarevits.html), igatahes visualiseerivad noore kunstniku kord fragmenteeritud, kord hajusad, kord valgelaigulise tühjusega  täidetud pildid ette võetud mäluteemat väga täpselt, väga veenvalt.

Tallinna Kunstihoone
30. 01.2014 – 23.02.2014
You Broke My Life
Maria Sidljarevitš

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht