Milvi Torim Vabaduse galeriis

Juta Kivimäe

Milvi Torim. TAGASIVAADE. Serigraafiad 1972-1984

Vabaduse galeriis 23. 02. -13.03. 2012

Olete oodatud näituse avamisele neljapäeval 23.02. kell 17.00

TÄNAME: Eesti Kunstnike Liit;  Eesti Kultuurkapital

Milvi Torim kohtub huvilistega oma näitusel laupäeval 25. 02. kell 14.00.

Milvi Torim on täna tuntud eelkõige akvarellistina ning kauaaegse raamatukujundaja- ja illustraatorina. Ent kunstniku loomingus oli küllaltki pikk periood, mil ta pühendus serigraafiale. 1970. aastate algul Eestisse jõudnud ja siin mõnede kunstnike poolt erakordselt kõrgetasemelist viljelemist leidnud serigraafiatehnikat (ajalooliselt ka siiditrükk, inglisekeelseis käsitlustes screen printing, eestis kasutati ka nimetust sõeltrükk) viljelesid vabagraafikas silmapaistval tasemel Raul Meel ja Leonhard Lapin, ja Mare Vint, aga ka mõned plakatikunstnikud. Tehniliselt jäljendamatul tasemel ja erakordselt kõrge kunstiväärtusega aga olid Malle Leisi kuni 18 erineva värviga trükitud serigraafiad. Malle Leis ja tema abikaasa, pühendunud tehnilise meistri ja uuendajana tuntud Villu Jõgeva olid eeskujuks ka nendega suhelnud Milvi Torimile. Viimane alustas esimeste serigraafiatega 1972, esinedes esmakordselt vabariiklikul ülevaatenäitusel 1973. aastal Tema serigraafiatehnikas enamsti 7-8 ent ka enama värviga trükitud natüürmordid ja maastikud pälvisid omaaegses kriitikas positiivset äramärkimist. Tugevate dekoratiivsete värvipindadega serigraafia võimaldab tehniliselt selgepiirilisi kontrastseid kujundeid, ajastule omaseid üldistavaid lahendusi ent ka suurtest pindadest esileküündivaid värvipuänte. Milvi Torim eksponeerib oma serigraafiaid suurema kollektsioonina esmakordselt tagasivaatena, mis on kunstnikule tema loomingu mõtestamisel oluline. Milvi Torimi serigraafiad mõjuvad oma peente värvilahendustega romantiliselt ja väga elamuslikult. Tänasele vaatajale on nad kodumaist kunstiajalugu täiendavad ja kindlasti üllatuslikud oma ootamatult rikkalike koloristlike võimalustega.

Hiinas ligi 2000 aasta eest viljeldud siiditrükk arenes graafiliseks tehnikaks viisil, mil raamile tõmmatud siidkangast kasutati sel viisil, et emulsiooniga kaetud siidipinnad ei lasknud trükkimiseks kasutatavat värvi läbi, emulsioonita kohad aga lasksid, moodustades trükitava värvipinna. Erinevad värvid tuli kanda paberile iga värvi puhul eraldi võrguga raamil. 18. sajandil levis siiditrükk Inglismaa kaudu Euroopasse, 20. sajaandi algul kasutati tehnikat unikaalsete plakatite tootmiseks. 1960. aastail aga muutis siiditrükis seeriad kogu maailmas ülimalt aktuaalseks Andy Warhol. Tänapäeval, mil siidkangas on asendunud ülipeene terasvõrgu või sünteetilise kangaga, tuleb iga värvitoon ikkagi trükkida eraldi võrguga eraldi raamil, mis teeb rikkaliku tonaalsuse saavutamise aeganõudvaks ja kalliks. Siiditrükist ja sellega  kaasnevast 20. sajandi 70. aastate Eestis võib võimalusel lugeda Villu Jõgeva võrratus käsikirjalises teoses „Siiditrükk“.

Milvi Torim (1944) on lõpetanud Tallinna Kunstiakadeemia (siis ERKI) graafikuna 1974. aastal ning töötanud seejärel järjepidevalt nii raamatuillustratsiooni- kui vabakunsti alal. Näitustel esinemist alustas ta 1973. aastal, esimene isiknäitus oli aastal 1980. Viimasel paaril paarikümnel aastal on ta oma vabaloomingus pühendunud akvarellmaalile. Viimastel aastatel on Milvi Torim esinenud tulemusrikkalt eesti raamatuillustraatorite triennaalidel ja temaatilistel suurnäitustel. Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumis ning mitmetes kunstikollektsioonides Eestis, Baltikumis, Skandinaavias ning Ameerika Ühendriikides.

Valik tema illustreeritud raamatuid: Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski „Hulkunud Alpinisti“ hotell (1975); Aira Kaal. Saaks kord seda imet veel vaadata (1979); Friedebert Tuglas. Väike Illimar: ühe lapsepõlve lugu (1980); John Wyndham, Trifiidide päev (1990); Robert Silverberg, Maa teine vari (1994); Anne Kahro, Silpharakas (2004) etc, sh ka paljud loodusõpetuse õpikud.