Pärnu ooperipäevad 10

Lauri Aav

Pärnu ooperipäevad 10!

8.–9. detsember 2011

Viimase nädala jooksul on sündmuste tulipunktis olnud Pärnu kontserdimaja, kes tähistas möödunud reedel oma 10. sünnipäeva! Sel nädalavahetusel jõuavad oma esimese juubelini Pärnu ooperipäevad.

Kaheksa aastat Pärnu suve ilmestanud Pärnu ooperipäevad tegid aasta tagasi kannapöörde ning kolisid lumisesse detsembrikuusse. Et toimumisaja muutus ennast õigustas, tõestab see, et ka tänavused ooperipäevad toimuvad jõulukuu alul.

Ooperipäevade juht Marika Pärk rõhutab, et suvel tulevad Pärnusse niikuinii kõik. Meie püüame teha nii, et inimesed tuleksid Pärnusse just ooperi pärast. Tänavune peakülaline Kiievi riiklik ooperi ja balletiteater lastele ja noortele annab selleks põhjust rohkem kui küll. Nimest hoolimata ei ole tegemist lasteteatriga, vaid tänavu 30 aasta juubelit tähistanud täismõõdulise ooperiteatriga, mille repertuaaris ligemale 50 ooperit, balletti, muusikali, muusikalist etendust, sümfoonilist ning oratoriaalset teost. Teatri loominguline kollektiiv ulatub 250 artistini.

Reedel jõuab meie publikuni siin väga harva esitatav Rimski-Korsakovi ooper „Jõuluöö“.

Gogoli jutustuse ainetel sündinud ooperi libreto autor on suuresti helilooja Rimski-Korsakov ise, kes täiendas teost folkloorsete-paganlike tegelaskujude ning sümbolitega. Ühelt poolt vene klassikalistele ooperitraditsioonile, teisalt hiiglaslikule rahvapärandile tuginevat „Jõuluööd“ võib mitmes mõttes pidada vene ooperitraditsiooni reformivaks teoseks.

„Jõuluöö“ esietendusele eelnevat perioodi Peterburi Maria Teatris saatis õukonna kõrgendatud tähelepanu, mis oli tavapärane juhtudel, kui teatrilaval kujutati Romanovite perekonna liikmeid. Vaatamata segadusele esietendus Rimski-Korsakovi ooper „Jõuluöö“ Maria Teatri laval 1895. aastal, millest autor tsensuuri vastu protesteerides teadaolevalt osa ei võtnudki.
 
Laupäevane traditsiooniline ning ülimenukas ooperigala on seekord pühendatud Ukraina ooperimuusikale ja Ukraina köögile.

Galaõhtut juhtiva Mart Miku sõnul on kontserdi esimene osa otsekui seiklus mööda Ukraina ooperiliteratuuri ääretuid välju, mida ilmestab vähem tuntud heliloojate Nikolai Lõssenko, Semjon Gulak-Artemovski, Anatoli Kos-Anatolski ooperilooming. Gala teine osa seevastu on aga ooperiklassika täielik hittide paraad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht