“Nähtamatu arhitektuur” avab Tallinna Linnagaleriis uue näitustesarja

Anders Härm

Silver Vahtre ja Ignar Fjuki "NÄHTAMATU ARHITEKTUUR" - kreatiivne apertseptsioon avatakse Tallinna Linnagaleriis kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18.00. Näituseprojekt avab Linnagaleriis aasta lõpuni kestva näituste sarja "Cityscape".      

Kui pertseptsioon on tajumine, objektiivse tegelikkuse peegeldumine psüühikas meelte kaudu,siis apertseptsioon ei ole mitte eelneva vastand, vaid tähendab taju sõltumist inimese psüühilisest seisundist ja kogemustest, teisisõnu – see mida näeme, on meie endi süü. Näitusel on selline totter nimetus meenutamaks 70-ndatel Kunstiinstituudi arhitektuuriosakonnas vohanud võõrsõnadega eputamist. Isegi kui paradigma on tänapäevaks teisenenud, näitab diskursus endiselt elujõudu.

Kuigi Ignar Fjuk sündis 12. märtsi hilisõhtul ja Silver Vahtre alles 1953. aasta 13. märtsi varahommikul, ei seganud see pisiasi haiglapersonalil lapsukesi ära vahetamast. Ilmselt ei olnunud nad veel toibunud XX sajandi ühe suurima kontseptualisti Jossif Dzhugashvili surmast (5. märts) põhjustatud traumast. Käisid küll Tartu eri koolides, aga mängisid ühes ansamblis, Vahtre bassi ja Fjuk klaverit, Ignar laulis ka. Tal oli tollal väga ilus hääl. ERKI-s õppisid mõlemad arhitektuuriosakonnas, üks arhitektiks ja teine disaineriks. Nõukogude võimu toetuseks heiskasid Kunstiinstituudi Üliõpilaste Teadusliku Ühingu ja komsomoliorganisatsiooni ühislipu, mille all korraldasid regulaarseid kunstisigadusi. 70-ndate lõpul 80-ndate algupoolel tegid vahetevahel koos plakateid ja kanaliseerisid erialatöös tekkivaid ideid graafikasse ja kunstitegemisel tekkinud ideid erialatöösse. Eesti graafika oli sellal sotsiaalselt kommunikatiivne, algamas oli 80-ndate plakatibuum, arhitektuur ennast taasteadvustamas ja tööstuskunst tekkimas. Praeguseks on näitusekunsti roll mõneti muutunud, aga linnaruumilised seiklused endiselt kaasakiskuvad. On isegi järgmise põlvkonna kaasa kiskunud.