Setomaa koguteos kaante vahel

Liisi Toom

15. septembril esitles Eesti Rahva Muuseum koostatava Setomaa Koguteose esimest raamatut  „Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani“. Koguteose esimene  raamat tutvustab Setomaa vanemat ajalugu  alates „aegade algusest” kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisemiseni ning Eesti Vabariigi sünnini. 

Koguteos “Setomaa” on populaarse iseloomuga teadusväljaanne, mille eesmärgiks on anda lugejale – nii kohalikele Setomaa inimestele kui ka Eestis laiemalt – igakülgne ülevaade sellest omapärasest maanurgast. Peamine käsitletav ala on omaaegne Petseri maakond (Petserimaa), tänapäeval seega siis  Setomaa Eesti osa ning Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon. Raamatu peatoimetaja on Mare Aun, sisulistel peatükkidel on toimetajateks erialaspetsialistid:

• Muinasaeg –Heiki Valk

• Keskaeg– Anti Selart

• Ajalugu 16. sajandist kuni aastani 1920 –  Anti Lillak 

Koguteose valmimisse on kaasatud Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli  Ajaloo Instituudi, Setomaa Valdade Liidu, paljude Venemaa  teadusasutuste ja kõikide Setomaa muuseumide esindajad.  

Allikmaterjal kaugema mineviku osas on eeskätt arheoloogilist laadi, alates keskajast lisanduvad sellele vähesed kirjalikud andmed. Muististele ja muinasleidudele kuulub Setomaa ajaloo avamisel suur osa kuni 17. sajandini. Raamat püüab anda tervikpildi erinevatest eluvaldkondadest ja nende arengust, samuti Setomaa kohast ajaloolises ja kultuurilises raamistuses läbi aegade. 

Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglise, vene- ja setokeelsed.  

Koostamisel on Setomaa koguteose järgmised köited, mis käsitlevad  loodust, usundit, rahvakultuuri jpm. Koguteose valmimist on toetanud Kultuuriministeerium, Setomaa riiklik kultuuriprogramm  ja Eesti Kultuurkapital.  

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht