Temnikova ja Kasela galeriis avamine

AVAMINE 14.02.2013 18:00

MÜÜRIVAHE 22, TALLINN 

Näitus kestab kuni 28.03.2013

Galerii on avatud neljapäeviti ja reedeti 2-6PM ja kokkuleppel ettehelistades.

Laura Pählapuu elab ja töötab Tallinnas. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia BA ning on joonistamise õppetooli magister. Pählapuu töötab nii kunsti kui teatri vallas. Ta on näidanud oma kunsti Projektiruum Märzis, Tartu Kunstimajas, Tallinna Kunstihoones, Rael Artel galeriis, Art Depoos ja Crous-Beaux-Arts galeriis Pariisis. Lavakunstniku ja kunstnikuna on Pählapuu töötanud Theatrumis, Von Krahli teatris, NO99 teatris, Helsingi linnateatris. 

“Oma eelmistes kunstiprojektides olen tegelenud dokumentaalsuse lavastamise küsimustega. Olen uurinud, kuidas tekitada kunstlike vahenditega usutavat esemelist segadust. “243 tõetruudes toonides postkaarti” tegeleb teatud mõttes vastassuunalise protsessiga. Nüüd olen aluseks võtnud pooljuhusliku reaalse dokumentaalse materjali ning püüan sellele juurde lisada fiktsionaalseid kvaliteete. 

Tegemist on ühtekokku videotööga, mis on üheteistkümnest erinevast visuaalist koosnev süsteem. Nimetaksin seda vuajeristlike sugemetega dubleeritud dokumentaalfilmiks.Visuaalne materjal on üles võetud Pariisi 18.linnajao ühe kortermaja katusekambri aknast. Pildiliselt kujutab see distantseeritud etüüde naabermaja akendest. Näiteks, pesu triikiv naine, katusepiknikku pidavad ärimehed, telefoniga rõdul edasi-tagasi marssiv härrasmees, lapsele muinasjuttu lugev ema, rõduserval kõõluv vanaproua. Kaamera liigub sundimatult erinevate korruste, erinevate tubade ja suhtluste vahel, peatudes lühidalt kuid kontsentreeritult igal üksiklool. 

Pealkiri „243 tõetruudes toonides postkaarti” pärineb Georges Perec`i samanimelisest tekstist. Nimetaksin ka oma videotöid postkaartideks, seda enam, et nad on eksponeeritud üsna väikeses formaadis. Lõpptulemus on omamoodi segu kuuldemängust, ettekujutusest ja liikuvast pildist. Iga üksiklugu on osake tervikust – nagu peatükk raamatust. Raamatust, mida on lõputult võimalik edasi kirjutada. Ja iga lühilugu on omamoodi fragmentaalne jutustus – olgu ta siis pildi loogiline või meelevaldne edasiarendus.”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht