Uue Kunsti Muuseumi dokfilmisari – aprillis muusikafilmid

Uue Kunsti Muuseum

UUE KUNSTI MUUSEUMI dokfilmisari
Igal neljapäeval kell 18.00
Tasuta sissepääs
 
Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
www.chaplin.ee | muuseum@chaplin.ee | T: 4430772
https://www.facebook.com/Museum.of.New.Art
 
Positiivseid emotsioone ja muusikat täis tõsielufilmid Uue Kunsti Muuseumis
Uue Kunsti Muuseumi dokfilmisari viib aprillis vaataja muusika ja helide maailma. Igal neljapäeval linastuvad filmid on täis muusikat, tantsu ja lõbusaid hetki.
Aprillikuu avafilmiks on hispaania režissööride Enric Bachi ja Adria Monési lõbus vaatemänguline dokk „Pühapäev Brazzaville’s“. Üksnes kolme inimest portreteerides loovad filmi autorid paljumõõtmelise ning tujuküllase koondpildi elust Kongo pealinnas Brazzaville´is. Kuigi ümbritsev elu on mõruda võitu, siis filmi kolm peategelast on täis liikumist, naljatuju ja elurõõmu, mis on heaks eeskujuks neile, kellel on raske ka keerulistes olukordades  midagi positiivset leida.

Need kolm tüüpi on Yves Saint Laurenti´ nime ja oomiliste moeriietega ennast ehtinud mees, šerifist räppar Bakala ning maadlustšempion Palmas Yaya, kes hoolitseb liigutavalt oma vanemate eest ja minnes kaitsma oma tšempionitiitlit otsib lisajõudu voodoo salapärastest rituaalides. Eesstalstele on elegantset riietumist ja head käitumist propageeriv Yves Laurenti’l hea soovitus, kuidas väikese rahaga riietada end nii nagu oleks otse Pariisist saabunud. Selle teada saamiseks tuleb juba sel neljapäeval Uue Kunsti Muusuemi tulla.
 
11. aprillil tasuks sammud Uue Kunsti Muuseumi seada flamenco sõpradel, sest siis näitame kuidas on õnnestunud belgialasel Victor Sagristal tabada tabamatut – flamenco hinge. Tema arvates pole flamenco üksnes tants ja laul, vaid eriline seisund, eriline eksistents

Muusikafilmide sarja lõpetab25. aprillil portreefilm kirglikust muusikariistast – bandooniumist. Omapärase heli otsingud mööda Argentiinat, kus peamiseks muusikaliseks väljenduseks on tango. Bandoonium leiutati Saksamaal ning koos esimese suurema immigrantide lainega jõudis pill 1880-ndatel aastatel Lõuna- Ameerikasse. Kahe ilmasõja vahel Argentiinasse kolinud eurooplastega toodi siia üle 60 000 bandooniumi, mida peeti vaese mehe oreliks. Tänaseks on enamik neist pillidest oma aja ära elanud ning uusi tehakse juurde väga vähe. Kas legendaarne rahvapill kaobki nii ajaloo hämarusse?

Kava koostas Vaiko Edur.
 
Kava ja filmide lühitutvustused
APRILLIS MUUSIKAFILMID
 
4. aprillil kell 18.00

PÜHAPÄEV BRAZZAVILLE´S (Hispaania, filmitud Kongos), 51 min.

Režissöörid Enric Bach ja Adria Monés

Üksnes kolme inimest portreteerides loovad filmi autorid paljumõõtmelise ning tujuküllase koondpildi elust Kongo pealinnas Brazzaville´is. Need kolm tüüpi on Yves Saint Laurenti´ nime ja oomiliste moeriietega ennast ehtinud mees, šerifist räppar Bakala ning maadlustšempion Palmas Yaya. See, mida nad kaamera ees teevad, on üks ütlemata lõbus vaatemäng.

11. aprillil kell 18.00

BAILAORAS, JUURTE SILMAPIIR (Belgia), 19 min.

Režissöör Victor Sagristą

Filmi autor püüab tabada tabamatut – flamenco hinge. Tema arvates pole flamenco üksnes tants ja laul, vaid eriline seisund, eriline eksistents.

18. aprill kell 18.00

NOORTEORKESTER (Portugal), 63 min.

Režissöörid Filipa Reis ja Joćo Miller Guerra

Liigutav dokk Miguel Torga nimelise kooli noorteorkestrist Portugalis linnas Amadoras. Filmiloojad jäädvustasid noorte omavahelisi suhteid, mõtteid muusikast ning unistusi oma tulevikust.

25. aprillil kell 18.00

BANDOONIUMI HELI (Holland, filmitud Argentiinas), 75 min.

Režissöör Jiska Rickels

Portreefilm kirglikust muusikariistast – bandooniumist. Omapärase heli otsingud mööda Argentiinat, kus peamiseks muusikaliseks väljenduseks on tango. Bandoonium leiutati Saksamaal ning koos esimese suurema immigrantide lainega jõudis pill 1880-ndatel aastatel Lõuna- Ameerikasse. Kahe ilmasõja vahel Argentiinasse kolinud eurooplastega toodi siia üle 60 000 bandooniumi, mida peeti vaese mehe oreliks. Tänaseks on enamik neist pillidest oma aja ära elanud ning uusi tehakse juurde väga vähe. Kas legendaarne rahvapill kaobki nii ajaloo hämarusse?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht