Eduard Ahrensi päeva IV konverents toimub Tallinna Toomkoolis

IV Eduard Ahrensi konverents „Meil oma sõna kinnita“ toimub 3. aprillil kell 11 Tallinna Toomkoolis.
Tervitused konverentsile toovad Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma,
Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Sirli Zupping ja Emakeele Seltsi abiesimees Jüri Viikberg. Konverentsi juhatab Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender.

Konverentsi ettekanded on järgmised:
Heiki Haljasorg „Eduard Ahrens ja Tallinna Toomkool XIX sajandil“ Mikk Metsmägi (Tallinna Toomkooli 7p klassi õpilane; juhendaja Iris
Metsmägi) „Kümme Eesti keelemeest“
Sanne Säär (Kolga kooli 8. klassi õpilane; juhendaja Terje Varul) „Eesti rahva- ja alternatiivmeditsiin, selleteemaliste vanasõnade tundmine kodukohas“
Sulev Valdmaa „Eduard Ahrens – Kuusalu koguduse kroonikakirjutaja”
Kristiina Ross „Eduard Ahrensi panusest eesti keele arengusse ehk mida iga haritud eestlane võiks sellest teada“
Aivar Põldvee „Külakeelest ja kirikukeelest“
Rasmus Puur „Laulupidu meie põhiväärtuste hoidjana“

Ürituse korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Laurentsiuse Selts, Tallinna Toomkool.

Esimene Ahrensi konverents toimus 30. märtsil 2015. a Teaduste Akadeemia saalis Toompeal. 2017. aastal 10. augustil avati Kuusalu ajaloolise pastoraadi ees Eduard Ahrensile mälestusmärk. Sellele järgnes Ahrensi päeva II konverents. III Ahrensi konverents toimus 2018. aastal Kuusalu rahvamajas.
Kirikuõpetaja ning keeleuuendaja Eduard Ahrens (1803-1863) oli tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor. Ta oli Kuusalu vaimulik alates 1837. aastast kuni oma surmani 1863. aastal. Ta on maetud Kuusalu kalmistule. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. Esimene raamat, kus pruugitakse läbivalt Ahrensi uut kirjaviisi, on Jõelähtme pastori G. H. Schüdlöffeli teos „Toomas Vesten, Lapo rahva uso ärataja Norra maal” (1844). Kuigi uut kirjaviisi hakati vähehaaval pruukima juba 1850. aastatel, algab selle laialdasem kasutuselevõtt järgmise kümnendi keskel F. R.Kreutzwaldi, J. Hurda ja kooliraamatutes C. R. Jakobsoni poolt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht