Henrik Visnapuu 125. sünniaastapäeva tähistamine 8. septembril

Henrik Visnapuu (1890-1951) sünnist möödus jaanuaris 125. aastat. Visnapuud kui poeeti tuntakse hästi, vähem ollakse kursis tema kui näitekirjaniku karjääriga. Visnapuu draamapärand on piisavalt mahukas, kuigi enamik selle suuna loomingut pole ühel või teisel põhjusel üle aegade helendama jäänud. Visnapuu kui draamakirjaniku kohta võib vaadata mh Artur Adsoni artiklit „Henrik Visnapuu lavatoodangust“ (Varamu nr 1, 1940, http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1247). Arvustaja on seal esitanud väite: „Henrik Visnapuu näitekirjanduslik tegevus on sedavõrd tähelepanuvääriv, et teda peaks enam esile tõstetama selle töö mehena.“ See on õige. Omas ajas on Visnapuu ka draamakirjanik. Visnapuu on loonud suuri eepilis-patriootilisi (vabaõhu)näidendeid, nagu „Otepää all“, „Maa vabaduse eest“ ning „Killamägedel“; ajaloolise ideedraama „Keisri usk“; salongikomöödia „Madaam Sohk ja Pojad“; külakomöödia „Meie küla poisid“ ja noorsoonäidendid „Kuus venda“ ning „Maa-alused“. Lisaks on ta tõlkinud Oscar Wildeʼi kultusdraama „Salomé“. Teater on inspireerinud mõnegi Visnapuu luuletuse („Salome“ proloog“, „Tantsitar madudeega“). Omaette vaatlust väärib kirjaniku teatrikriitiku tegevus.
8. septembril teeb Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas ettekande kirjandus- ja kultuuriloolane, dramaturg Loone Ots. Loeng annab ülevaate Henrik Visnapuu näiteloomingust, keskendudes küsimusele, kas tema draamaloomingul on seoseid tänapäevaga. Milline on Henrik Visnapuu teatripärand ja kas mõni tema näidend võiks pakkuda huvi ka 21. sajandil? Päeva kroonib katkend Henrik Visnapuu komöödiast „Maadam Sohk ja Pojad“ (1932). Esitab projektitrupp „Hevi-8“.
8. september 2015,  Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakond, Väikese Illimari 12
11.30–12.00 Kogunemine
12.00–14.00 Ettekanne
14.00–14.20 Näituse „Teatrikirjanik Visnapuu: avanevad pildid“ avamine.
14.20–15.20 Henrik Visnapuu „Madaam Sohk ja Pojad“: katkend
15.20–16.00 Arutelu ja päeva kokkuvõte