Hõimuklubi sõbrakaubandusest salapiirituse ja viinamereni

Fenno-Ugria hõimuklubide sarjas räägib kolmapäeval, 20. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudis ajaloolane Raimo Pullat kaubitsemisest Läänemerel, täpsemalt Soome lahel.

Esimesed teated soomlaste ja eestlaste vahelisest kauplemisest pärinevad juba 14.-15. sajandist. Soomlaste põhiliseks kaubaks olid kilu ja räimed, eestlastelt saadi vastu vilja ja liha. Samuti kaubeldi villa ja käsitööga. Sõbrakaubanduse tulemusena tekkisid randlaste vahel tihedad sõprus- ja sugulussidemed, mis panid aluse ka massilisele ja organiseeritud salapiirituseveole 20. sajandi 20ndatel aastatel.

Salapiiritusevedu on oluline peatükk Läänemere ääres elavate rahvaste ajaloos, haarates ka Saksamaad, Poolat, Taanit, Hollandit, Ungarit, Tšehhoslovakkiat, Leedut ja Lätit, kust Eestis ja Soomes müüdavat salapiiritust hangiti. Selle põhjuseks oli ühelt poolt rannarahva rasked majanduslikud olud ülemaailmse majanduskriisi ajal Eestis, Soomes ja teistes Läänemere maades, teiselt poolt aga Kesk-Euroopa ja Läänemere riikide alkoholitoodangu suur maht ning Põhja- ja Läänemere vabasadamais asuvad suured alkoholilaod. Piiritusevedu soodustasid ka saare- ja rannarahva suured kauplemiskogemused ning Läänemere ääres elavate rahvaste harjumus tarbida rohkesti alkoholi. Salapiirituseveo läbi kannatasid riigid, kes olid piiranud alkoholikaubandust või keelanud selle, näiteks Soome.

Aastail 1919 – 1932 võttis rahvusvaheline salapiiritusevedu Eestis, Soomes, Rootsis, Norras ja mujal selgelt organiseeritud kuritegevuse ilme. Konterbandiga kaasnes laiaulatuslik korruptsioon, mis raskendas võitlust salakaubavedajatega. Tänu salapiirituseveole sõlmiti uusi sugulus- ja sõprussuhteid. Teise maailmasõja lõpul aitasid needsamad salapiirituseveoga tegelenud Eesti ja Soome kalurid paljudel eestlastel Rootsi ja Soome põgeneda. Kindlasti rikastas Läänemere maade, eriti eestlaste ja soomlaste vaheline läbikäimine ka randlaste materiaalset ja vaimset kultuuri. Möödunud sajandi üheksakümnendatel aastatel esile kerkinud organiseeritud kuritegevuse ja sellega seotud salakaubanduse, eelkõige uimastiäri juuri tuleb otsida samuti keeluseaduse ajast.

Ajaloodoktor Raimo Pullat on uurinud eelkõige linnade ja linnarahvastiku ajalugu, tema 1998. aastal Oulu ülikoolis kaitstud väitekiri käsitles Eesti linnarahvastiku kujunemist 18. sajandil. Lisaks on uurinud Eesti-Poola suhteid ja salapiirituse vedu Läänemerel. Koos poja Risto Pullatiga avaldas ta 2010. aastal monograafia „Viinameri. Salapiiritusevedu Läänemerel kahe sõja vahel“.

Fenno-Ugria korraldab hõimuklubisid alates 2001. aastast , klubis astuvad üles hõimurahvaste, nende ajaloo, kultuuride ja keeltega tegelevad inimesed. Hõimuklubid toimuvad koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korraldamist toetavad Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm.

Järgmine hõimuklubi toimub 27. veebruaril, kui keeleteadlane Valts Ernštreits räägib liivlaste tänasest ja homsest päevast . Kõik huvilised on klubisse oodatud ja üritusest osavõtt on tasuta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht