Järgmisel Veneetsia biennaalil esindab Eestit Edith Karlson

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus annab teada, et järgmiseks, 60. Veneetsia biennaalil Eestit esindavaks kunstnikuks on valitud Edith Karlson. Biennaal avatakse 2024. aasta kevadel.

Edith Karlson (1983) on skulptor, kelle loomingu peategelased on enamasti inimesed ja loomad. Koeri, karusid, lõvisid, linde ja teisi loomi peaks tema töödes vaatlema sümbolite, allegooriana. Figuurid Karlsoni loomingus viitavad hirmudele, mis kaasnevad nii kunstnikuna töötamise kui ka ühiskonnas toimimisega. Oma teoseid esitab ta üldjuhul installatiivselt, hõlmates kogu ruumi.

Edith Karlson oma ateljees.

Marii Kiisk/Müürileht

Avalikule konkursile sooviavalduse esitanud 16 kunstniku seast valis Edith Karlsoni välja rahvusvaheline žürii. Komisjon kogunes Tallinnas, et arutada esitatud sooviavaldusi ning kohtuda kunstnikega nende ateljeedes. Valikukomisjoni kuulusid Berliinis asuva Spore Initiative juhataja Antonia Alampi, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo, Iiri Moodsa Kunsti Muuseumi juht Annie Fletcher, Norra rahvusmuuseumi kaasaegse kunsti kuraator Geir Haraldseth, kunstnik ja KKEKi nõukogu liige Jaanus Samma ja Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.
“Edith Karlsoni loominguline areng on olnud tohutult põnev ja murranguline teekond,” ütleb Geir Haraldseth, “Tema installatsioonid viivad publiku võimsale reisile läbi ajaloo, inimloomuse ja müütide. Karlsoni usk kunsti ja eriti skulptuuri jõusse meid kõiki mõjutada on tänapäeval väga vajalik.” Antonia Alampi lisab: “Edith Karlsoni loomingul on võime jätta vaataja hingetuks.” “Me ootame väga tema projekti arengut, millest tuleb kahtlemata ambitsioonikas ja mõjuv paviljon 2024. aasta Veneetsia biennaalil,” ütleb Annie Fletcher.
Edith Karlsoni idee Eesti paviljoniks lähtub tema viimasest isikunäitusest “Süütuse tagasitulek” (EKKMis, 2021, kuraator Eero Epner). Sarnaselt EKKMiga loodab ta paviljoni muuta kõikehõlmavaks keskkonnaks, kus teoseid ja ruumi pole võimalik üksteisest lahutada ning mis puudutab inimese tunnetuslikku poolt. “Ma ei taha teha paviljonist galeriiruumi kaasaegse kunsti teostega,” kommenteerib kunstnik, “Ma lähtun ideest, et meie, inimesed, oleme maailma ummikusse viinud. Sellest ei ole pääsu, pole illusioone, on ainult draamad. Miski ei muutu kunagi ja see on korraga kurb ja naljakas, tõsine ja naeruväärne, hirmutav nagu põrgu ja lõbus nagu tsirkus. Ma arvan, et minu töö kunstnikuna on luua ruume, kus vaataja fantaasiat toidetakse, sest kõige võimsamad draamad toimuvad meie peas.”
Edith Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (BA, 2006; MA, 2008). Teda on autasustatud EKA noore kunstniku preemiaga (2006) ja Köler Prize’i publikupreemiaga (2015) ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2019). Edith Karlson on kunstnikupalga saaja aastatel 2018-2020 ja 2022-2024. 2021. aastal autasustati teda Eesti Kultuurkapitali peapreemiaga. Loe täpsemalt Edith Karlsoni kohta Eesti kunstnike andmebaasist siit. Hetkel saavad kunstisõbrad näha Edith Karlsoni teost Tallinnas Kunstihoone uues Lasnamäe paviljonis Tamara Luugi kureeritud näitusel “Mis saab neist armsatest tüdrukutest?”.
1895. aastast toimuv Veneetsia kunstibiennaal on vanim ning suurim rahvusvaheline kunstifoorum. Eesti osaleb oma paviljoniga Veneetsias alates 1997. aastast. 60. rahvusvaheline Veneetsia kunstibiennaal toimub 2024. aastal. Eesti osalemist Veneetsia rahvusvahelisel kunstibiennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja rahastab Kultuuriministeerium.