Näitus „Pirosmani. Üksildase geeniuse maailm“ Mikkeli muuseumis

Alates 23. märtsist saab Mikkeli muuseumis näha kuulsa Gruusia kunstniku Pirosmani – Niko Pirosmanašvili (1862–1918) – maalide näitust. Pirosmani erandlikku ja lummavat loomingut tuntakse kogu maailmas. Ta on üks neid kunstnikke, kelle elust on saanud legend ja keda on käsitletud nii 20. sajandi avangardi olulise mõjutaja, naivistliku kunsti esindaja kui ka gruusia kunstile alusepanija ja rahvusliku identiteedi sümbolina.

Näitus hõlmab kõiki olulisi teemavaldkondi Pirosmani loomingus: linnaelu ja tseremoniaalsed pidustused, eepiline maaelu, natüürmordid, loomade hingestatud kujutised, kaasaegsete ja ajalooliste isikute portreed. Pirosmani maalid eristuvad oma stiili ja maalitehnika poolest, samuti köidab nende siirus ning välise lihtsuse taga peituv sügavus ja tähendusrikkus, mis ühest küljest muutis teosed arusaadavaks lihtrahvast tellijale, teisalt aga mõjus ilmutusena 20. sajandi alguse uuenduslikus kunstis.

Väljaspool kunstimaailma kujunenud ja töötanud meister sattus n-ö kõrge kunsti vaatevälja alates 1912. aastast, kui tema pilte „avastasid“ noored Vene kunstnikud Mihhail Le Dentu ja Kirill Zdanevitš. Pirosmani maalid jõudsid vene avangardi näitustele ning kunstiarvustustesse Moskvas ja Pariisis, samas hakkas kujunema legend temast kui vaesest vagabundist ja kannatavast geeniusest. Tänapäeva käsitluste järgi on Pirosmani looming osa 20. sajandi alguse avangardist. Kunstniku eluajal ammutasid tema kunstist jõudu ja julgust noored Marc Chagall, Mihhail Larionov, Natalja Gontšarova ja Kazimir Malevitš. Hiljem on Pirosmaniga loomingulisse dialoogi astunud Pablo Picasso, tänapäeval aga Kiki Smith, Andro Wekua, Tadao Ando jt.

Esimese maailmasõja ja revolutsiooni tagajärjel tellimustöödeta jäänud kunstnik elas äärmises viletsuses. 1918. aastal leiti tema surnukeha maja keldrist, mis oli tema viimaseks ulualuseks. Pärast Pirosmani surma kasvas iseseisvunud Gruusia Vabariigis huvi tema loomingu vastu plahvatuslikult ja temast kujunes rahvusliku kunsti alusepanija ning gruusia kultuuri sümbol. Valdav osa tema loomingust asub Gruusias, välismaal leidub kunstniku töid peamiselt erakogudes. Rahvusvaheline huvi Pirosmani loomingu vastu on suur, kuna Gruusia keerulise geopoliitilise olukorra tõttu polnud tema teoseid pikka aega võimalik lähetada välisnäitustele.

Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeva puhul õnnestus saavutada kokkulepe Gruusia Rahvusliku Muinsuskaitseametiga Niko Pirosmani maalide toomiseks Eestisse. Enamik neist maalidest kuulub Mirzaani muuseumi püsiväljapanekusse, mida ei ole varem väljaspool muuseumit eksponeeritud. Näituse Kadrioru kunstimuuseumis juhatab sisse Pirosmani graafiline portree, mille on loonud Pablo Picasso Pariisis 1972. aastal.

Näituse korraldajad on Eesti Kunstimuuseum, Gruusia Rahvuslik Muinsuskaitseamet, Gruusia Rahvuslik Muuseum ja Gruusia Suursaatkond Eestis.

Näitusega kaasnevad publikuprogrammid:
23.03 kell 12 Loeng „Gruusia kultuuripärand ja uued tehnoloogiad: uurimine ja säilitamine“; Tamar Meliva, Gruusia Rahvusliku Muinsuskaitseameti UNESCO ja rahvusvaheliste suhete osakond
23.–24.03 kell 13 Pirosmani töötoad lastele ja noortele Gruusia kunstnike juhendamisel inglise ja eesti keeles
kell 16 vene keeles
24.03 kell 15 Kuraatoriekskursioon eesti keeles
24.03 kell 17 Kuraatoriekskursioon vene keeles

Kuraator: Aleksandra Murre
Kujundaja: Peeter Laurits

Näitust toetavad: Restoran Pirosmani, Kaubamaja AS, Nordic Hotel Forum

Näitus on avatud kuni 11. augustini 2019.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht