Noored kliimaaktivistid: juba sel reedel, 12. aprillil leiab aset Balti Kliimakett

Reedel, 12. aprillil, kell 11.00-13.00 korraldavad Eesti, Läti ja Leedu noored kliimaaktivistid esmakordselt “Balti Kliimaketi” meeleavalduse. Eestis toimuvad meeleavaldused Tallinnas Riigikogu ees, Tartus Raekoja platsil ja Pärnus Raekoja ees.
Võttes eeskuju Greta Thunbergilt, kes möödunud aasta augustis Rootsi Riksdagi hoone ees tegi algust kliimastreikidega, mis tänaseks on levinud üle kogu maailma, astuvad ka Eesti, Läti ja Leedu noored välja selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu.
Pärast ülemaailmset streiki 15. märtsil mõistsid noored kiirelt, et ainus viis jõuda muutusteni on jätkata. Ühendust võeti Lätis ja Leedus kliimastreiki korraldanud noortega. “Puudume reedeti koolist niikaua, kuni meile vastu tullakse. Ei piisa vaid sellest, et kõik teised streigivad. Iga riik ning iga inimene on probleemiga seotud. Pääsu pole,” sõnasid Joosep Raudsepp, Leena Leetmaa, Hanna Kangur, Tartu Kliimaketi kaaskorraldajad Sirbi artiklis “Miks me (kliima)streigime?”.
Tartus kõnelevad teiste seas ka Arengukoostöö Ümarlaua juht Gea Kangilaski ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri energeetikaekspert Marek Muiste. Lisaks astuvad üles muusikud Silver Sepp ning Tanera.
“Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta. Me ei peatu enne, kui valitsused tagavad meile turvalise tuleviku,” ütleb Eesti kliimastreikide algataja, 16-aastane õpilane Kristin Siil.
Meeleavalduse eesmärk on tuua kliimakriisi probleem avalikkuse ette ja survestada poliitikuid tegutsema selle nimel, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng. Kuigi meeleavaldust korraldavad noored, on osalema oodatud igaüks, kes tunneb, et võimuorganid ei tee piisavalt, et kaitsta meie elukeskkonda.
Eesmärgid, mida streigiga saavutada tahetakse:
Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonna hoidmine peab olema Eesti poliitikas prioriteet. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning selles osas tuleb sõlmida ühiskondlik kokkulepe.
Valitsused, nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas, peavad astuma konkreetseid samme, et kindlustada kõigile turvaline tulevik, kus globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 kraadi murdepunkti.
Valitsus peab esitama plaani, mis selle tagab ja mida nad on kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergiaks ning minna nii kiiresti kui võimalik üle taastuvenergiale.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht