Rahvusarhiiv teeb kummarduse Eesti arhiivinduse rajajale Arno Rafael Cederbergile

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Rahvusarhiiv tähistab 100 aasta möödumist arhiivinõukogu esmakohtumisest näituse avamisega Eesti arhiivinduse rajajale ja Tartu Ülikooli ajalooprofessorile Arno Rafael Cederbergile kuulunud esemetest.

Noore Eesti Vabariigi emakeelsele ülikoolile aitasid hoogu anda mitmed Soome teadlased, nende seas 1919. aasta sügisel Tartu ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks valitud Arno Rafael Cederberg (1885–1948). Tema südameasjaks sai Eesti arhiivinduse korraldamine.

Cederberg teatas juba Tartusse saabumisel, kuidas arhiivindust tuleb hakata üles ehitama: „Eestlaste tingimata kohus on hoolt kanda, et saadaks riigiarhiiv ja sellele sobiv, ajakohane asupaik ja seda peab sedamaid tehtama! Ilma riigiarhiivita ei või ükski haritud rahvas toime saada.“

  1. R. Cederberg juhtis 1920. aastal kokku tulnud arhiivikomisjoni ja hiljem 4. novembril esmakordselt kogunenud arhiivinõukogu, kelle koordineerimisel pandi alus riigiarhiivile Tallinnas ja riigi keskarhiivile Tartus, millest sai uurimiskeskus teadlastele ja tudengitele.

Riigiarhivaar Priit Pirsko mõtestab professor Cederbergi rolli järgmiselt: „Kahtluseta saab väita, et ilma Arno Rafael Cederbergita ei oleks sündinud Eesti professionaalset arhiivindust. Tema roll Eesti arhivaaride ja ajaloolaste edumeelse põlvkonna väljakoolitamisel noore vabariigi algusaastail on hindamatu tähendusega. Sajandi eest loodi süsteem, mis on praegugi aluseks meie kirjaliku pärandi kogumisele, säilitamisele ja kasutusse toomisele.“

Arno Rafael Cederbergi tütretütar, Lundi ülikooli museoloogiaprofessor Solfrid Söderlind on Rahvusarhiivile annetanud rea dokumente ja esemeid oma vanaisa pärandist. Rahvusarhiivi peahoones Tartus avatud väljapanekul saab näha A. R. Cederbergi doktorikübarat, Helsingi ülikooli magistri- ja doktoridiplomit siidil, Uppsala ülikooli audoktoridiplomit pärgamendil ning fotosid ja dokumente Tartu Ülikoolis töötamise päevilt, sealhulgas Tartu Ülikooli üliõpilaste palvekirja 1927. aastast Cederbergi jätkamise kohta õppejõuna. Solfrid Söderlindi vahendusel jõudis Rahvusarhiivi ka professor Cederbergile 1932. aastal omistatud Kotkaristi III klassi teenetemärk. Väljapanek jääb arhiivi püsiekspositsiooni ja enamikku sellest on võimalik vaadelda ka virtuaalselt.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht