Reedel avaneb linnaruumi kunstinäituse „Ööpildid“ viimane teos, Norman Orro „Musta luige muster“
5. märtsil kell 19 avatakse Exploreri maja seinal (Kai 1, Tallinn) linnaruumi kunstinäituse „Ööpildid“ viimane teos: Norman Orro „Musta luige muster“.
Teost saab vaadelda kaugelt, seetõttu palume tulla avamisele hajutatult üle Mere puiestee äärse ala.
Norman Orro teost on võimalik näha iga päev kell 18 – 22 (nädalavahetustel kuni 23) 5. märtsist 1. aprillini.
Videoteos „Musta luige muster“ on pilguheit tehisnägemise (computer-vision) valdkonda, kus sihikule on võetud loodus. Teos vaatleb, kuidas arvutid loodusega suhestumisel hakkama saavad ning koondab teadlaste ning kunstniku enda eksperimente uusimate objektituvastuse tehnoloogiatega.
Musta luigena nähakse haruldasi ja ootamatuid sündmusi, mille esinemist ei osata ette näha. Mõiste pärineb 2. sajandi Roomast, kus poeet Juvenalis kirjutas millestki, mis on „haruldane kui must luik“, eeldades, et neid maailmas ei eksisteeri. Tehisnägemise valdkonnas on ettenägematud mustad luiged levinud probleem – näiteks urbaanses keskkonnas treenitud ojektituvastusele on orgaanilised vormid ootamatud ning see näeb põdra asemel hoopis mootorratast.
Juhuste ja eksimuste kaudu joonistuvad välja teadmiste puudujäägid süsteemses mõtlemises – inimestena oskame hästi osutada objektidele, mis meid igapäevaselt ümbritsevad, kuid jääme hätta näiteks ökosüsteemide kirjeldamisega. Sama puudujäägi pärandame ka algoritmidele läbi lohakalt kureeritud andmebaaside ning eelduse, et suudame looduslike objektide vahelisi seoseid objektiivselt tajuda. Viimane eeldus on ekslik, sest astudes mõõdulindiga metsa on inimene kultuurist ja loodusest lahutamatu.
Musta luige probleem ei ole ainult tehniline vaid eelkõige sotsio-tehniline nähtus, mis iseloomustab tänapäevase ühiskonna kõiki aspekte – sest mida keerukam on süsteem, seda enam sisaldab ta ettearvamatusi.
Norman Orro (1986) on kunstnik, muusik ja graafiline disainer, kelle loomingut mõjutavad ühelt poolt internet ja globaliseerumine, teisalt loodus ja kliimakriis. Oma muusikaprojektiga Music for Your Plants tegi ta kaasa 2015. aasta Veneetsia biennaali Hiina paviljonis. Alates 2014. aastast õpetab ta Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas.
„Ööpildid“ on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse algatatud linnaruumi näitus, mis toob kaasaegse kunsti Exploreri maja LED-ekraanile. Jaanuaris oli ekraanil eksponeeritud Kristi Kongi teos „Roosa pilv“, veebruaris Flo Kasearu „Õigustused“.
Exploreri ärihoone on Tallinnas Mere puiestee ääres asetsev maja, mille fassaadil on kasutatud Eestis ainulaadset lahendust: kõiki seinu katavad LED-paneelid, mis võimaldavad kuvada 360 kraadi ulatuses nii staatilist kui liikuvat pilti. Sisuliselt on kogu hoone fassaadi võimalik kasutada suure ekraanina.
Arendajale Estmak Capitalile kuuluv ärihoone Explorer on valitud ametlikult Eesti kõige keskkonnasõbralikumaks hooneks. Ärihoonele väljastati energiatõhusa ehitise sertifikaat LEED Platinum (Leadership in Energy and Enviromental Design, USGBC, USA), mis teeb sellest ametlikult Eesti kõige rohelisema omasuguste seas. Estmak Capital toetab kaasaaegset Eesti kunsti ja soovib, et linnapilt täituks värvidega ja loominguga.
KKEK on vanim kaasaegse kunsti ekspertkeskus Eestis, mis on 1992. aastast tegelenud Eesti kunstnikele ja kunstiväljale võimaluste loomisega ning korraldab Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil. KKEK osaleb aktiivselt Eesti kunstielus näituste ja teiste kunstisündmuste kureerimise ja korraldamisega ning veebiajakirja väljaandmisega.
Näituse pealkiri „Ööpildid“ on viide Doris Kareva samanimelisele 1980. aasta luulekogule.