Tartu tähetorni suvenäitus on pühendatud eestikeelsele taevakaardile

 

FOTO Andres_Kuperjanov

Suvenaitus_2019

FOTO Andres_Kuperjanov

Tartu tähetorni aias saab vaadata näitust „Eestlastele Eesti taevas!“, mis annab ülevaate eestikeelsete taevakaartide kujunemisest.
„Tänavusel eesti keele aastal on põhjust rääkida ka eestikeelsetest taevakaartidest ja tähtkujunimedest,“ sõnas näituse koostaja ja Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik. „Ehkki tähistaevas on kõigile planeedi Maa elanikele ühine, on eri rahvad moodustanud tähtedest erisuguseid kujundeid ja andnud neile eri nimesid,“ selgitas Leppik
Tähetorni aias avatud ajutisel näitusel saab külastaja teada, kuidas meie kõnepruugis kinnistunud tähtkujunimetused on sajandite jooksul kujunenud. Seega kajastab näitus üht osa eesti teaduskeele arenguloost.
Eestikeelsed taevakaardid on olnud mõjutatud nii teaduse arengust kui ka moelainetest. Üksikud eestikeelsed tähe- ja tähtkujunimed tulevad sõnaraamatutes ette juba alates 17. sajandist. Aastal 1886 püüdis Ado Grenzstein esimesel eestikeelsel taevakaardil luua täiesti originaalset pseudomütoloogilist taevapilti. Suurema populaarsuse saavutas siiski Jakob Hurda uurimus tõelisest rahvaastronoomiast, mida kasutati ka 20. sajandi alguse kooliõpikute taevakaartide koostamiseks.
Kahe maailmasõja vahel välja antud kaartidel jäeti rahvaastronoomia kõrvale ja kasutati rahvusvahelisi nimetusi. 1960. aastail, kui kõik rahvapärane läks jälle moodi, kasvas ka huvi eestlaste omakultuurilise taevapildi vastu. Kunstilises vormis jäädvustati see näiteks Tõravere observatooriumi uue hoone seinapannoole.
21. sajandil kasutatakse Eestis valdavalt rahvusvaheliste tähtkujunimede eestikeelseid mugandeid. Nende kõrval on kindlalt taevakaartidel oma kohta hoidnud rahvaastronoomiast pärinevad sellised nimetused nagu Suur Vanker, Põhjanael ja Linnutee.
Välja pandud valik 19.–21. sajandi eestikeelsetest taevakaartidest näitab sedagi, kuidas pildikeel ja edasi antava info hulk oleneb kaardi otstarbest, varieerudes teaduslikust täpsusest kunstnikufantaasiani.
Näituse koostaja on Tartu Ülikooli muuseumi kuraator Lea Leppik, teda nõustasid folklorist Andres Kuperjanov ning astronoomid Helle Jaaniste ja Jaak Jaaniste. Kujundaja on Maarja Roosi Tartu Ülikooli multimeedia talitusest.
Näitus „Eestlastele Eesti taevas!“ on Tartu tähetorni aias avatud 30. septembrini.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht