Teaduste akadeemia sai kolm uut eesti juurtega tippteadlasest välisliiget

Kolmapäeval valiti teaduste akadeemia üldkogul uuteks välisliikmeteks tarkvarateadlane Margus Veanes, keeleteadlane Raimo Raag ning geneetik Svante Pääbo. Kõik kolm on eesti päritolu. President Tarmo Soomere sõnas vahetult peale välisliikmete valimist: “Akadeemia sai täna uute välisliikmetega olulise tugevduse, mis võimaldab Eestit suuremaks teha.”
Svante Pääbo on pälvinud rahvusvahelise tuntuse paleogeneetika vallas ning teda loetakse üheks selle teadusharu rajajaks. Esmakordselt kuulis laiem avalikkus Pääbost kui 1985. aastal õnnestus tal leida DNA-materjali 2400 aasta vanusest Egiptuse muumiast. Sellega sai Pääbost esimene teadlane maailmas, kellel õnnestus leida aastatuhandete eest elanud inimese DNA-d. Ta on uurinud ka neandertallase genoomi. 2009. aastal teatas ta, et tema uurimisrühmal on õnnestunud rekonstrueerida neandertallase genoomi esialgne versioon. Aastal 2002 sai suure tähelepanu osaliseks, kui teatas, et on on avastanud “kõnelemise geeni” – geeni FOXP2, mis kõnehäiretega inimestel puudub või on kahjustunud. Ajakiri Time on 2007. aastal valinud Pääbo maailma aasta saja mõjukama inimese hulka.
Svante Pääbo on aastatel 1975-1981 õppinud Uppsala ülikoolis egüptoloogiat, vene keelt, majandust ja meditsiini. Samas kaitses ta aastal 1986. aastal ka doktorikraadi. Aastast 1997 on ta olnud Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi evolutsioonigeneetika osakonna juhataja. Tema uurimisteemad on seotud Eestis rahvusvaheliselt kõrgel tasemel tehtavate evolutsiooni- ja populatsioonigeneetika uuringutega, mida on aastakümneid juhtinud akadeemik Richard Villems. Ka on Eesti biokeskuse teadlastel koostöö mitmete Pääbo õpilastega.
Raimo Raag on uurinud eesti keelt ja läänemeresoome keeli ning rootsi ja eesti keele suhteid, näiteks eesti 13. kuni 19. sajandi kirjakeelt ja rootsi laensõnu eesti keeles. Aja- ja kultuuriloolasena on Raag käsitlenud Läänemeremaade aja- ja kultuurilugu, eestirootslasi ja rootsieestlasi, aga ka eesti välisrände ajalugu.
Raagi teaduskarjäär on tihedalt olnud seotud Uppsala ülikooliga, mille ta lõpetas 1976. aastal soome-ugri, vene keele ja põhjagermaani keelte alal ning kus ta kaitses 1982. aastal doktorikraadi. Samas on ta aastatel 1978-1985 olnud eesti keele lektor, 1997-2001 soome-ugri keelte lector ning alates 2001. aastast soome-ugri keelte professor. Raimo Raag on järjekindlalt ning suure pühendumisega korraldanud Eesti ja Rootsi teadus-ja kultuurikontakte ja säilitanud eesti kultuuriväärtusi Rootsis. Ta on „Rootsi-eesti sõnaraamatu“ üks autoreid ja on tegutsenud Eesti poliitikategelaste tõlgina.
Margus Veanes on teadustöös keskendunud automaatsele teoreemitõestamisele, tarkvara mudelipõhisele testimisele, stringe töötlevate programmide automaatanalüüsile ja selle teoreetilistele alustele.
Tallinnas sündinud Veanes on omandanud doktorikraadi 1997. aastal Uppsala ülikoolis. Aastast 1999 on Veanes töötanud Ameerika Ühendriikides Microsoft Research RISE (Research in Software Engineering; e.k. tarkvarainseneeria uurimise) vanemteadurina. Veanes on teinud palju Eesti arvutiteaduse vahendamiseks nii Microsofti jaoks kui ka rahvusvahelisel areenil, samuti on ta vahendanud Microsoftis ja mujal maailmas testimise ja stringianalüüsi vallas tehtavat teadust Eesti ülikoolidesse. Mitmed Eesti juhtivad teadlased on stažeerinud Microsoft Researchis Margus Veanese juures.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht