Kristiina Ehin     marje mee

Kanal 2 uudistesaade “Reporter” käsitles “Sügisballi” edu Veneetsias talle omases lörtsivas stiilis, andes justkui väga pikantselt mõista, et ega see nüüd mingi edu polnudki. Nojah, on ju saate kahtlemata seksitiigerlik filmireporter koperdanud Cannes’i punasel vaibal ja hüüdnud DiCapriole peenikese häälega: “Lio! Lio! Lio! Lio! Lio!” Kurb, sest eks siin paista jälle tarbimisseltskonna alateadlik hirm tõsiasja ees, et neile vaimselt kättesaamatu võib osutuda neist edukamaks.Õnneks vist tundub kirjandus seltskonna­gurundusele liiga kõrvaline asi, et nad hakkaksid labases lopsakuses loksuva sõnavaraga “käsitlema” Kristiina Ehini ning tema luule inglise keelde tõlkija Ilmar Lehtpere edu. Jah, eesti kultuuril, mida siinmail ikka ja jälle kuhugi tagaplaanile surutakse või parteipoliitpeedistada või meelelahustada püütakse, läheb mujal maailmas hästi – ikka ja jälle pannakse tähele siinseid andeid. Kristiina Ehin on ajanud eesti keeles eesti ja oma asja, otsinud puhast ja puutumatut inimeste seest ja ümbert ning kirjutanud ka sellest, kui ja kust seda leida pole. Ilmar Lehtperele on see südamesse läinud ning ta on tõlkinud Ehini luulet inglise keelde. Tulemuseks luulekogu “The Drums of Silence” (Oleander Press) ning Inglismaal välja antava auväärse Corneliu M. Popescu luuletõlke auhinna võitmine. Auhind anti üle 7. septembril. Selle hinna-osa pälvib tõlkija (1500 naela). Au-osa aga langeb ka autorile ning see on juba hindamatu – seda enam, et kadalipp oli kahtlemata tihe; finaalis võistlesid Ehin/Lehtpere muuhulgas ka Rainer Maria Rilke ning Tomas Tranströmeri tõlgetega.