Kontrastid ja pikad kaared Maria Mölder  vestles Märt-Matis Lillega

Märt-Matis Lill: „Kultuur määratleb väga palju seda, mis me oleme, miks me oleme, miks me üldse tahame siin olla.“ 

Rahvusballetis Estonia jõuab 28. märtsil lavale Lepo Sumera ja Märt-Matis Lille muusika ja Marina Kesleri koreograafiaga ballett „Sisalik“, mis on lavaküpseks saamist oodanud peaaegu 40 aastat. Sel puhul vestlesin helilooja ja Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimehe Märt-Matis Lillega, kes balleti sünniloo kõrval rääkis heliloojate liidu (asutatud 1924. aastal kutselisi muusikuid ühendava Eesti Akadeemiline Helikunstnike Seltsina, kuhu kuulusid ka interpreedid) saja aasta tähistamisest, lähenevatest Eesti muusika päevadest ja paljust muust.  

Esiküljel helilooja Märt-Matis Lill. Foto Piia Ruber

Eesti teatri auhindade laureaadid 2024. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest 

Žürii esimeeste kommentaarid

Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutati välja 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Von Krahli teatris. Laureaatidele anti Ivo Lille loodud „Theodori silm“ või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri. Piduõhtu kunstilise lahenduse oli loonud Von Krahli teatri loominguline koosseis ja elektron.art, tekstide autor Taavi Eelmaa, kunstnik Kristel Zimmer ja valguskunstnik Priidu Adlas. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.

JÜRGEN RÜNK: Koorilaulja kaemus dirigendi argimuredesse  

Murelikuks teeb, et valdav enamik arutelupäeva osalejaid olid koorijuhid ise, ent muutuste juhtimiseks oleks vaja need samad teemad tõsta just poliitiliste otsuste orbiidile.  

Üle-eestiline koorijuhtide foorum 23. III Rahvusooperi Estonia kammersaalis.  

„Hello! Tere!“ – Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline. Pille-Riin Larm vestles Triin Soonega

 31. märtsist 3. aprillini peetakse Itaalias Bolognas lasteraamatumessi, suurimat omalaadset maailmas. Üritusel on pikk ajalugu, mess toimub 62. korda ja selle peakülaline on tänavu Eesti. Messi sihtgrupp on küll raamatumaailma professionaalid, s.t kirjastused, tõlkijad jt, kuid kavas leidub üritusi ka publikule. Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone kõneleb toimuma hakkavast. 

JANA MAASIK, AVE MATTHEUS: Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks  

Möödunud aasta detsembris ühes raamatute lugemist kui kaduvat oskust käsitlenud „Ööülikooli“ saates esitati mõttekäik: „Aga seda, et sa pead pubekatele kirjutama eraldi noorsooraamatuid, sest neile on päriskirjandus liiga raske, seda kuuldes tekib ohutunne, et me tekitame vaimse mugavuse, et hoiame noortest eemal kõik needsamad läbielatavad pinged …“ Oleme saates kõlanud murelike seisukohtadega igati päri, kuid noortekirjandusega tihedalt kokku puutuvate inimestena ei saa me kuidagi eeltsiteerituga nõustuda.

JANE REMM: Põimitusest, tööst ja kunstist 

Saabunud kevad tuletab üha valjemalt meelde, et elame paljuliigilises koosluses. Rõõmustame lindude territooriumi- ja armuhüüu ning tolmeldamist ootavate õite üle. Teiste liikide suhtlus mõjub meile kevade märgina, näidates, kuidas emotsionaalselt sõltume neist.

JUHAN HELLERMA: Trump ja tiigrihüpe 

Tehisaru tähistab tehnoloogilise progressi uut ja enneolematut taset, ent pole selge, kas tehisaru võimestab inimlikku agentsust või hoopis tõmbab sellelt vaiba alt ära. 

Modernne maailm ammutab oma energia ja sihiseade tulevikust, kus asub kujuteldav parem maailm. Erinevalt kristlikust eshatoloogiast ei saa seda paremat maailma niisama oodata, vaid selle poole tuleb aktiivselt püüelda, tuleb tegutseda ja ise muutust esile kutsuda. Eesmärk, mille poole liikuda, ei asu seejuures mitte kogemusvälises transtsendentsis, vaid sellessinases maailmas endas, mitte teiselpool, vaid siinpool.

MIHKEL MARIUSZ JEZIERSKI, ISABEL MARI JEZIERSKA: Peame pöörama vasakule, et liikuda paremale  

Tehnoloogia on olnud juba pikemat aega Eesti majanduse suunaja. Välismaalastele jutustame tiigrihüppe eduloost: lugu paindlikust digiriigist, ettevõtlikest e-kodanikest ja andmepõhisest majandusest. Ka tulevikku suunavad riiklikud strateegilised plaanid ja visioonikavad näevad ette tehnoloogia suurenevat rolli ühiskonnas. Eesmärk on arendada välja rohkem e-riigi lahendusi, et kujuneksime digiühiskonnaks, millel on „digivägi“ ja millel on potentsiaali suurendada Eestisse tehtavaid investeeringuid ning meelitada siia turiste.

JAANIKA ANDERSON: Tehisaru toetab ja inspireerib mäluasutusi 

Tartu ülikooli raamatukogu traditsioonilise mäluasutuste talveseminarile olid osalema oodatud raamatukogude, muuseumide ja arhiivide esindajad – kõik, kes me hoiame minevikumälu, töötame oleviku inforuumis ja valmistume tulevikuinfo talletamiseks.  

KARIN PAULUS: Kas tallinlane on ruumiliselt targem või igatseb Keskerakonda? 

Märtsis on tekitanud elevust 2024. aastal Tallinna strateegiakeskuse tellitud ning Turu-uuringute ASi läbi viidud liikuvust ja elukeskkonda puudutav Tallinna elanike uuring, millest tuli välja, et tallinlased on nüüd eluga vähem rahul.  

Arhitekt kui kingadeta kingsepp. Merle Karro-Kalberg vestles Tarmo Stööriga

Arhiluse Fond on Eesti Arhitektide Liidu (EAL) loodud fond, mille eesmärk on koguda raha Eesti arhitektuuri maja rajamiseks. Järgnevalt räägib ettevõtmisest lähemalt arhitekt ja fondi juhatuse esimees Tarmo Stöör. 

RIINA RAMMO, KERTTU PALGINÕMM: Tekstiilivärvide homne päev on üleeilse nägu 

Aasta alguses toimus Eesti Rahva Muuseumis veebiseminar, mis kandis lootusrikast pealkirja „Tekstiilivärvid homme. Kuidas minevik meid tulevikus aitab?“. See oli osa säästlikumate tehnoloogiate arendamise projektist, kuhu kuuluvad Helsingi ülikooli Lapimaa ülikool, Leedsi ülikool, Prantsusmaa värviettevõte Pili, KIK/KIRPA ehk Belgia kuninglik kultuuripärandi instituut ja Tartu ülikool.

Kurjuse mitu nägu. Tristan Priimägi vestles Jonathan Millet’ga

Prantsuse filmilavastaja Jonathan Millet on oma uues põnevikus „Varjude jälil“ võtnud vaatluse alla pakku läinud Süüria sõjakurjategijaid Euroopas ja mujal maailmas jahtiva ja püüdva variorganisatsiooni tegevuse. Film põhineb autori enda sõnul tõsielulistel faktidel, ehk et nende gruppide liikmed praegu ka meie seas Euroopas ringi liiguvad. Peategelane Hamid (Adam Bessa) on vanglast piinamise käest pääsenud ning mingi ime läbi ellu jäänud, küll aga on vägagi elus temas lõõmav kättemaksuleek.  

MAREK TAMM: Ma pakin lahti oma raamatukogu 

Olen viimastel nädalatel kolinud oma raamatukogu. Pakkinud teoseid kastidesse ja siis neid jälle lahti pakkinud. Kolisin raamatuid viimati pea kolmkümmend aastat tagasi, ja toona ei olnud neid veel väga palju, nii et kogemus on suuresti esmakordne. Olen avastanud, et raamatutel on imetabane omadus paisuda, kui need riiulist välja võtta.

Arvustamisel

„Bioloogilise mõtte areng. Schola biotheoretica L“

Brigitta Davidjantsi „To the Cold Land“

üle-eestiline koorijuhtide foorum

Margo Kõlari „Maarja missa tarto keelen“

näitus „Jaapani õnnetunne. Otsides sisemist rahulolu läbi esteetilise kogemuse“

Martin Pedaniku isikunäitus „Mees lava taga“

näitus „Sada tiiru ümber tiigi, sada tiiru ümber põõsa“

Karl Joonas Alamaa isikunäitus „Igapäevane mäng ja leib“

mängufilm „Brutalist“

dokumentaalfilm „Lahkumine Tallinnast. 1941“