Kõige tähtsam on kirjanduses oma hääl ja kinnismõte. Pille-Riin Larm vestles Kairi Loogiga
Kairi Look: „Maailm muutub, õmblused ragisevad, noored tajuvad ümbritsevat teisiti kui vanem põlvkond – osa kirjandusest võiks sellega kaasas käia.“
Kairi Look on seni olnud tuntud eeskätt lastekirjanikuna. Viimase aasta jooksul ilmunud täiesti eriilmelised teosed annavad aga aimu, kui mitmekesise autoriga on õigupoolest tegu: aabitsakomplekt „Sõnasööbiku jälgedel“, lasteraamat „Natuke suur“ ja romaan „Tantsi tolm põrandast“. Look vahendas eesti keelde veel ka kaks hollandi teost: Stefan Booneni lasteraamatu „Mis juhtus Leoga?“ ja Manon Uphoffi novelli „Sitt“ (kogumikus „Maailma novell“). Ja kõik need ettevõtmised on tal õnnestunud.
Loe ka Monica-Linde Klemeti arvustust Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“ kohta
HELIKA MÄEKIVI, ÜLLE SIHVER: Kuidas tagada terminitööks järelkasv?
Teadusartikli, kõrgkooli- või muu õpiku, entsüklopeedia ja populaarteadusliku kirjutise koostamisel loob iga teadlane oskussõnu, kuid see ei ole ETISe järgi teaduse vältimatu osa.
KADRI NAANU: Kuidas saada aastaauhind?
Hea lasteraamat on kirjutatud ladusas ja rikkalikus eesti keeles, seal käsitletakse valitud teemat helgelt ja elujaatavalt ning see on kvaliteetselt illustreeritud.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadele lastekirjanduse kategoorias kandideerivad sel aastal kuus teost.
KÜLLI PRILLOP: Eestlane ja tema raamat 300 aasta eest
Kuigi eestlaste tõlgitud raamatud veel trükki ei pääsenud, oli tõlkijail ja raamatute ümberkirjutajail, nagu Adam Koljo ja Mango Hans, oma emakeelsesse kirjavarasse usku.
On emakeelepäev, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Kristjan Jaagu isa Kikka Jaak oli elava loomuga vaba mees, kes rõõmuga laulis ja tantsis, nagu osutab „Üks jutt“ Kristjan Jaagu päevaraamatus. Uurijad on oletanud Kikka Jaagu mõju poja luulehuvi kujunemisele, ent kusagil peavad olema ka vana Jaagu lauluarmastuse juured.
LEO LUKS: Häda mõistuse pärast
Eesti kultuurkapitali esseekonkursi võidutöö autori maskimängust tekkinud torm veeklaasis paistab hakkavat vaibuma, ehk oleks nüüd võimalik juhtunu üle rahulikumalt mõtiskleda? Nagu ikka, karjuti peamiselt ühismeedias, kuid kaja jõudis ka peavoolumeediasse välja. Jõuti järeldusele, et taas on keskealine mees (kes pidavat peituma pseudonüümi Nora Maria London taga) röövinud oma tembuga noortelt hääle, mis pidanuks eesti kultuuri üle peetavat diskussiooni autentselt ja siiralt rikastama.
KRISTJAN LEPIK: Valge Ameerika mees on pahur
Ameerika presidendivalimiste tulemusi vaatasin üsna nõutu näoga. Erinevalt eelmisest Trumpi võidust ei olnud see üllatus, kuid oli selge, et see on nüüd reaalsus, milles tuleb elama hakata.
Planeerija tööriistad. Merle Karro-Kalberg vestles Andres Levaldiga
Hiljuti avalikustati kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast, mille leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebisaidilt planeerimine.ee.
Tööriistakasti on koostanud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus, Hendrikson DGE ja Liikuvusagentuur. Järgnevalt tutvustab platvormi ja ruumilist planeerimist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Andres Levald.
HELMI MARIE LANGSEPP: (Taastuv)energiaruum
Linna piirangud avavad taastuvenergiatööstusele uued võimalused. Olemasolevate võrgustike kasutamise korral saab luua kohaspetsiifilisi lahendusi.
Iga ehitustegevus on ruumiloome, võimalus olukorda muuta, asjade seisu parandada. Teenindustaristul ehk ruumidel, mis pole mõeldud elamiseks, on samuti potentsiaali ruum mõnusamaks teha. Energiataristu ja eriti taastuvenergiataristu on eriline seetõttu, et selles kajastub ühiskonna üleminek ühelt mõtte- ja tootmisviisilt teisele, taastumatute loodusvarade kasutamiselt taastuvenergiatööstusele. Ruumid, mis tootmisega kaasuvad, ei ole samuti pelgalt tehnoloogilised rajatised, vaid osa laiemast pildist, peegeldades ühiskonna väärtusi.
TRIIN PAAVER: Teadusest äriks ehk Kuidas Tartu ülikooli eetikakeskus ärifestivalil käis
Et akadeemiliselt maailmalt oodatakse praktilisi rakendusi, teadmussiiret, ettevõtluskoostööd ja kommertsialiseerimisvõimaluste leidmist, tulin kaua ülikoolis rühmanud tugitöötajana tolmuste raamaturiiulite vahelt välja ja osalesin neljandat korda iga aasta alguses toimuval ärifestivalil „sTARTUp Day“. Nüüd võin kinnitada, et see festival tekitab minus vastakaid seisukohti nii isiklikul kui ka n-ö korporatiivsel tasandil.
JOHANNA VALLISTU, RINGA RAUDLA, KÜLLI SARAPUU, KERLI ONNO: Kas uudsete ideedega katsetamine jääb poliitikute eksimishirmu taha?
Heade tegutsemisviiside leidmine kiirenevate muutuste maailmas sarnaneb kaardi ja territooriumi dilemmaga – tahame jõuda teada-tuntud teid pidi soovitud sihtkohta, kuid maastik on vahepeal tundmatuseni muutunud ja eksime sootuks. Samamoodi on riigid silmitsi ülesandega ajakohastada oma seadusi, toetusi, teenuseid jm, et need sobiksid muutuvasse maailma, mida kujundavad vananeva rahvastiku, uute töövormide, tehisaru ja digitehnoloogiate arengu, geopoliitiliste pingete jm suurte muutuste ristmõjud. Üks populaarsust koguv meetod kohanemiseks on katsetav poliitikakujundus (experimental policymaking), mille eesmärk on leida uudseid ja hästi toimivaid lahendusi muutuvas, suure määramatusega keskkonnas.
JAAN VARE: Innovatsiooni ja moraali paradoks ehk Mehed, kas teil liimi on?
Nagu tööstusrevolutsioon muutis tööjõudu ja linnastumist, nii on digirevolutsioon muutmas meie arusaama privaatsusest ja moraalist. Meie andmed on väärtuslikumad kui miski muu ja tehisaru on saamas uueks autoriteediks, millele delegeerime ka oma eetilised otsused. Kas tehnokraatide revolutsioon on ka meie revolutsioon?
MARGUS OTT: Argidialektika XXXIII. Silumine ja torkimine
Suhtlen kõigiga siledalt, sujuvalt, tõrgeteta. Väga mõnus. Ometi on nad teised inimesed, mu ümber on teised asjad. Nad ei tee alati seda ja nii nagu ma tahan, vaid nad tõrguvad, ajavad vastu. Ja mina ei tee alati seda ja nii nagu nemad tahavad, vaid tõrgun, ajan sõrad vastu. Nõnda viib sile suhtlus vältimatult torgeteni. Sina torkad mulle vastu, mina sinule. See annab märku sellest, et me oleme eri olendid.
KADI- ELL TÄHISTE, ELIN KARD: Kunstivaldkonna rahastamine: renoveerimine on alanud, aga remonti alles ootame
On õige hetk, et vaadata mõtlikult eelmist ja pisut lootusrikkamalt praegust aastat.
Kevad näitab oma esimesi arglikke märke, lumikellukesed avavad majaseinte ääres õisi ja õhus on muutuste hõngu. Liidud ja lepped mängivad omavahel klaasikillumängu, paigutudes kildhaaval kaleidoskoobina uutesse mustrikooslustesse ning koalitsioonid värelevad kevade esimestes tugevamates tuuleiilides.
MARIA MÖLDER: Muusikatööstuse leidlik ja vastupidav rahvas
Eestis on sel suvel tulemas rekordarv välisstaaride suurkontserte, samal ajal ollakse muusikatööstuses väsinud valdkonna probleemkohtadele tähelepanu juhtimast.
Eesti muusikaturu fookuspäev 5. III Erinevate Tubade Klubis.
Eesti muusikaturu fookuspäev on siinsel tasandil kujunenud isegi tähtsamaks teadmiste jagamise ja kohtumiste ürituseks kui TMW, sest kõigil muusikavaldkonnas ilmselt ei ole ekspordihuvi. Pealegi on TMW nii suur, et teemad hajuvad ja ei pruugi vajalike inimestega trehvata. Selles mõttes aitäh koroonale, sest sel kiirete muutuste ajal TMW tiim fookuspäeva käima pani.
TÕNIS VILU: Eesti sõnastamatus 500
Mainisin oma Tartu linnakirjaniku programmis soovi raamatuaastal rõhutada, et see pole pelgalt raamatute, vaid ka meie hingeloo aasta. Mida ma hinge all silmas pean, seda ma õieti ei tea. Selle tähendus on mulle praegu veel ainult intuitiivselt tajutav. Hing – tean, mis on seda ümbritsev tunne, aga mis on see tekst tema sees, see on varjul. Olen püüdnud oma luuletustega, oma tekstidega ligi pääseda sellele varjatule, aga keel on hoopis teine. Siiski, ma olen kindel, et vähemalt midagi temast vilksatab meie raamatutes ja seega saab rääkida hingeloost. See ongi rohkem nagu tunne, armastus tabamatu vastu. Tähistagem raamatuaastal ka seda sõnastamatut.
Arvustamisel
Kairi Loogi „Tantsi tolm põrandast“
Maurice Maeterlincki „Vagurate aare“
Ian Garneri „Z-põlvkond“
Mari Kalkuni ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert
Kristjan Randalu autorikontsert
Lauri Vasara sooloõhtu
Mihkel Maripuu näitus „Exobiota“
VAT-teatri „Kullervo“
Rakvere teatri „Öörändurid“
Endla teatri „M & M ehk Kosjakased“
Berliini rahvusvaheline filmifestival
lühidokumentaalfilmide sari „Eesti lood“
