Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku. Kaspar Viilup vestles Tõnis Pilliga

Tõnis Pill: „Ma leian, et Eesti on nii väike, armas ja pisike riik, filmindus veel väiksem, kus kõik tunnevad kõiki, seega siin ei ole seda ruumi, et olla kolleegide suhtes ebainimlik.“ 

Eesti filmis puhuvad viimasel ajal värsked tuuled: Sander Maran sai valmis oma kümme aastat töös olnud „Mootorsaed laulsid“, kaksikvennad Eskod jõudsid debüüdini „Mind on kaks“ ning nii suurt kiidulaulu, mis saatis Meel Paliale teist täispikka filmi „Pikad paberid“, pole meie filminduses ammu näha olnud. Sellele lainele pole õnneks lõppu näha, sest nüüd võtab teatepulga üle seni vaid mõne lühifilmi teinud režissöör Tõnis Pill oma esimese täispikaga „Fränk“, kus katkisest perest Paul (Derek Leheste) tutvub kummalise puudega mehega.  

URMO METS: Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis 

Kas kujutate Eestis ette arhitektuuribürood, kus kliendiks võetakse vaid neid, kes on nõus ehitama ringsetest materjalidest? 

MELIKA KIILMAA, MAAJA VADI: Traumateadliku mõtteviisi rakendamisest organisatsioonis

Traumateadlik lähenemine on päevakorral, kuivõrd tervise-, energia-, julgeoleku- ja majanduskriiside tagajärjel on vähenenud turvatunne ning suurenenud väliskeskkonna mõjude määramatus.

RAGNE KÕUTS-KLEMM: Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö 

Rahvusvaheline koostöö on olnud riigipiire ületava võimu kuritarvitamise ja ärakasutamise uurimisel möödapääsmatu. 

Mida ütlevad üldsusele nimed Daphne Caruana Galizia või Ján Kuciak? Esimese hooga ilmselt vähe või üldse mitte midagi. Aga Anna Politkovskaja?

Tuleb luua elava mõtlemise varjupaiku. Joonas Hellerma vestles Rüdiger Safranskiga

Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Rüdiger Safranski mahukas ja mitmekülge filosoofiline biograafia XX sajandi ühest mõjukamast mõtlejast Martin Heideggerist „Meister Saksamaalt. Heidegger ja tema aeg“.  Paljudesse keeltesse tõlgitud põhjalik käsitlus Heideggeri mõtlejateekonnast on rikkalik lugemisvara ka neile, kes on üldiselt huvitatud XX sajandi kultuuri- ja mõtteloost

MARIS JOHANNES: „Kogu aeg olen tahtnud teleskoopi osta – lavastamiseks peab taevatähti uurima“ 

Leedu lavastaja Rimas Tuminase auks korraldatakse Tallinnas festival. 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid 2024 

GREGOR KULLA: Raamatuaasta.  Valuraha  

Kultuur on prõlla nõnna vedus, et ka heritstest neoliberaalid võiavad proosa, taide ja Pärdiga omi inaraid.   

Mis juhtub, kui loeks raamatuaastal uide nii, kuis lemmin helis. Nii võtsin unest teha. Lehti annab roojata ihu ja hingega, kuid mis heaga aega olme või välmega mehele panna. Sihka, kuhu tahes, alalugu paristatakse teavet.

Arvustamisel

Byung-chul Hani „Väsimuseühiskond“

„Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat“ ja „Peaaegu kõik. Ene Mihkelsoni tõlgenduskogumik 2005–2024“

Piret Põldveri „Tõmme“

Marcus Walléni „„Falkeni“ põgenemine ja suur evakueerimine üle Läänemere 1943–1944“

konverents „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“

ERSO sarja „Tšellokontsert“ kontsert „Kevadine hommik“

Ansambel U: ja L’Itinéraire’i ühiskontsert

kontserdid „Voices“ ja „Musica hymnis. Kalev Kuljus 50“

näitus „Arhitekti pilguga. Kuidas lääs koju toodi?“

näitused „Nad hakkasid kõnelema“, Terje Ojaveri „Ussipulm“ ja Madlen Hirtentreu „Samurai horisont“

Eesti Draamateatri „Ükskord Liibanonis“

Tallinna Linnateatri „Alguses oli laul“

Ugala teatri „Uus tüdruk“

dokumentaalfilmid „Minu kallimad“ ja „Sal-Saller. See on see, mis paneb elama“