$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Heli Alliku vahendusel on eesti keeles ilmunud Louis-Ferdinand Céline’i kadunuks peetud romaan „Sõda“. Oma justkui katkise keelega aitab teos lugejalgi sõnastada nimetamatut.
Kirjandusklassika tõlkeid on sel sajandil kõvasti juurde sugenenud, aga haridussüsteem ja seltskondlik maineökonoomia suudavad uutele tõlgetele aina vähem püsilugejaid garanteerida.
Olla luuletajast näitekirjanik võib olla parim kvalifikatsioon „Ulyssese“ pöörase paljususe taasloomiseks.
Merežkovski lõi uue romaanitüübi, milles esitatakse juhtmotiivide poeetikat. Esimesena vene kirjanduses ehitas ta teadlikult üles neomütoloogilise romaani.
Andrei Belõi „Peterburi“ on totaalne stiiliõpik, mõtlemapanev näide, mida kirjanik tekstiga teha saab ja võib.
„Hieronymuse“ sarjas mullu ilmunud raamatud kinnitavad kirjanduse suurimat väge: ta näitab alternatiive ja laiendab meie kujutlusvõimet, eriti tõlkekirjandus.
Sōseki Natsume romaani „Mina olen kass“ sarmika jutustaja tähelepanekud inimeste loomuse ja moodsa aja mõju kohta on jätkuvalt päevakohased.
Nii vaimset kui ka kehalist püsivust eeldavat lugemismaratoni sobivad lõpetama Xavier de Maistre’i toareisid.
Matk „Hieronymuse“ sarja raamatute seltsis liigitub vaimseks luksusreisiks – seda enam, et ekskursioonid ilukirjandusliku sõnaornamentika lätetele peavad mahutuma üha erksamalt vilkuvate piltide maailma.
Mis juhtub siis, kui tõlkijad ei pea ummisjalu kiirustama, kui müügitont ei kohusta kirjastusi avaldama vaid kõige värskemaid hitte ja kui lugejad tunnevad, et neid võetakse tõsiselt?
Dekadents on Pärsia kirjandusklassiku Sadeq Hedayati juttudes kui ravim. Lugeja saab nuusutada tõelist traditsiooni, mis siis, et põhiliselt selle jäänuste ja allakäigu demonstreerimise kaudu.
Miks on Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ ligi tuhat aastat jaapani ja maailma kirjanduskaanonis püsinud ja ka tänapäeval aktuaalne?
Teelolek tundub olevat John Dos Passosele sama tähtis teema kui raha, ent vastupidiselt raha painele kangastub teelolekus ameerikaliku unistuse romantika.
Ei kool, perekond ega aristokraatia suuda oma kivinenud või lihtsalt narride arusaamadega murda tõelist isiksust.
Tšiili luuletaja Pablo Neruda värske eestinduse puhul on leitud tasakaalupunkt loova ja sõnatäpse tõlke vahel.
Ei ole vist keegi suurema raevu, põlguse ja kaastundega kirjeldanud vaesema rahva armetut elu kui Louis-Ferdinand Céline.
„Hieronymuse“ sarja esimesed pääsukesed, Hermann Brochi ja Louis-Ferdinand Céline’i suurromaanid näitavad Euroopa väärtuste murenemist ja on taas aktuaalsed populismi uue tõusu aegu.
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi „Hieronymus“ esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Heli Allik: „Küsimus, kuidas on võimalik olla kirjanduses geenius ja moraalses plaanis lurjus, tõuseb seoses Louis-Ferdinand Céline’iga taas ja taas esile.“
Mati Sirkel: „Hermann Brochile ülioluline väärtuste küsimus pole meie neurootilisel ajal põrmugi aegunud, vaid üksnes tungivamaks muutunud.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.