Kirjasõnavabadusest

MARE MÜÜRSEPP

Mare Müürsepp, Eesti Lugemisühingu kõneisik ja klassiõpetaja

Erakogu

Eestlaste kirjaoskuse näitajad on väga head ja see on teada ka laias ilmas. Eestlane võib kirjaoskust käsitleval konverentsil, olgu see kus iganes, julgelt püsti tõusta ja kõnelda, teda kuulatakse hardalt ja ahnelt, nagu esineks olümpiavõitja lastelaagris.

Meie riikliku iseseisvuse teekondki on tihedalt seotud oskusega sõna seada ja levitada.

Nüüdseks on aga kujunenud kirjalik keskkond, kus ilmneb kurvastavalt palju kirjaoskamatust. Toimetamata ilu- ja aimekirjandus, sh lastele, ametkondlikud tuimtekstid, jooksupealt väljutatud ajakirjandustooted ja nende sabas sotsiaalmeedia ja kommentaarium. Juba aastaid tundub, et inimesed kirjutavad rohkem kui loevad, seega tihti pole justkui kirjutaja ise ka enam läbi lugenud, mida ta kirjutas, ammugi siis ei loe teised tema teksti lõpuni ega süvenemisega. Mis sest lugeda, kui tekst on vigane ja segane.

Tänapäevane kirjutamise õpetus suunab kirjutajat lisaks tähtede-sõnade kirjutamisele oma tegevust ka peegeldama, teadvustama, loodut üle lugema ja ise oma teksti toimetama, vajaduse korral sõnaraamatut vm allikat kasutama. Seda õpetame juba nooremate koolilaste puhul: loe oma kirjutis läbi; vaata, mis on liigne, mis puudu; mõtle, mida oskad parandada. Siia kuulub ka otsus: kas ja kus avaldada.

Nägin raamatuhoidla hoovis suurt konteinerit, kuhu pandud see, mida pole mõtet hoida. Seal oli virnas ühe lugupeetava asutuse tuliuut projektitrükist (mille kohta öeldakse hellitavalt intellectual output), mida polnud keegi isegi sirvinud, kõvakaaneliste raamatute pakid olid lahti sõlmimata.

Siin tuleb muidugi vahet teha institutsionaalse nürimeelsuse ja isiklike tarviduste kanaliseerimise vahel. Viimaste puhul pakun, et kui me aitaksime üksteisel rohkem elada päris elu, räägiksime südamest südamesse, otsiksime mõtestatud tegevusi – korista, ehita, tee käsitööd, tantsi, laula, matka –, siis oleks ehk vähematel inimestel vaja ekspluateerida kirjasõnavabadust, et oma üksildust, tähelepanuvajadust ja tont teab mida veel lohakalt ja üle jala välja elada.