Ameerika presidendivalimiste tulemusi vaatasin üsna nõutu näoga. Erinevalt eelmisest Trumpi võidust ei olnud see üllatus, kuid oli selge, et see on nüüd reaalsus, milles tuleb elama hakata. Ühtäkki meenus mulle ühe endise Ameerika kolleegi näidatud mudel „Viis miksi“. Kui on tekkinud mingi probleem, siis esita järjest sügavamale minnes viis küsimust, miks nii on läinud, ja jõuad juurprobleemini.
Miks Trump võitis? Millised grupid Trumpile võidu tõid? Mustanahalistest hääletas koguni 86% Harrise poolt, kuid valgetest Trumpi poolt 57%. Lihtsalt mustanahalisi hääletajaid on 6,5 korda vähem kui valgeid. Teine oluline tegur on sugu: meestest hääletas Trumpi poolt 55%, naistest vaid 45%. Võitja määrasid valged mehed.
Miks valged mehed nii valisid? Meeste puhul on päris suured vahed kolmes grupis. Haridus tõi väga suure vahe. Kui kõrgharidus oli puudu, hääletas 69% valgetest meestest Trumpi poolt, kui kõrgharidus oli olemas, siis oli Trumpi edu vaid 2%:Trump 50%, Harris 48%. Tohutu erinevus oli ka linna ja maa vahel: linnas võitis Harris koguni 60% häältest, maal Trump 64%. Ja kolmandana toon välja sissetuleku. Huvitaval kombel võttis Harris kõige vaesemate häältele lisaks ka 52% kõige jõukama grupi häältest (sissetulek 100 000 dollarit aastas ja rohkem). Seega võib täpsustada, et võidu tõi vähese haridusega keskklassi valge mees maalt.
Miks on keskklassi valge Ameerika mees pahur? Täisvastus nõuab ilmselt tuge sotsioloogidelt ja psühholoogidelt, ent üks tegur, mida olen pikka aega lääneriikides jälginud, on sissetulekute kasv ühiskonnarühmade kaupa. Siin on väga suured käärid. Oluline tegur selliste trendide puhul on reaaltulu. Näiteks, kui inflatsioon on aastas 10% ja palk tõuseb 10%, siis tundub, et palk on tõusnud, kuigi tegelikult saab selle raha eest osta sama palju kui enne palgatõusu – reaaltulu on 0%. Kui vaadata selle sajandi liikumist keskklassi ja rikaste puhul (rikkaimaid 10%), siis on Ameerikas keskklassi palgatõus olnud väga napp, reaalpalgas vaid umbes 0,5% aastas. Jõukamatel on aastakasv olnud neljakordne, isegi reaalkasv üle 30%.
Miks nii läinud on? Teadmispõhise majanduse osakaal on kasvanud. Ka Eesti on sellest väga palju võitnud, sest paljud meie tehnoloogiasektori ettevõtted müüvad oma toodangut üle riigipiiride ja toovad tulu Eestisse. Teine tegur on automatiseerimine. Vahva on vaadata täiesti automatiseeritud Tesla tehast, kuid sellega on sealsed töökohad ka majandusest kadunud. Isesõitvad autod tulevad kindlasti kümne aasta jooksul kasutusele, kuid see tähendab, et kaob taksojuhi töö. Maailma majanduse tasakaal muutub ja selle tõttu mõned võidavad, teised kaotavad. Valge keskealine Ameerika mees maalt on juba tükk aega kaotaja olnud, aga ta ei saa sellest ise aru.
Miks Kristjan kurb on? USA valimistulemuse määras valge keskealine mees, kes ütles: „Mul läheb kehvasti ja mulle ei lähe miski muu peale mu enda korda. Mulle ei lähe korda Ukraina, mulle ei lähe korda teiste riikide vaevad, mis mul vähemustest, mis mul naistest.“ Trump ja tema meeskond tajus selle ära ja mängis sellele kaardile. Nüüd on neil paraku mandaat. Lihtsat lahendust siin ei ole. Kas võiks olla abi sellest, kui keskklass tunneks end taas olulise ja toetatuna? Jah. Aga kas Trump on see, kes selle muutuse ellu viib? Ei ole. Kas miski muutub, kui Trumpi peale pahane olla? Ei muutu. Keskklassi rahulolematus on suurem probleem kui Trump ega kao iseenesest. Euroopa võiks Ameerika valimistulemust võtta õppetunnina.
