Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm otsustas eelmise aasta detsembris Iisraeli külalisõppejõu Jonathan Ventura veebruaris toimuma pidanud meistriklassi poliitilistel põhjustel ära jätta. Otsus tuli nagu välk selgest taevast nii doktorantidele kui ka prof. Venturale. Hiljem on Kalm oma otsust põhjendanud meeleoludega ülikoolis. 28. jaanuari AKs ütles Kalm, et „ülikooli asi ei ole poliitilisi seisukohti võtta“, seistes samal ajal jätkuvalt oma poliitilise otsuse eest. EKA tudengid kui noorema põlvkonna esindajad olevat Palestiina-meelsed ja Eesti kõige euroopalikuma kõrgkoolina võiks selge positsioneerimine ülikooli populaarsust isegi tõsta.
Kirjutasin selle arvamusloo näitamaks, et EKAs on ka teistsuguseid meeleolusid, kui väidab Kalm ja vaidlemaks vastu Martin Aidniku artiklile „EKA Iisreali ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti“ (Sirp 10 I). Kuigi EKA uueks rektoriks valitud Hilkka Hiiop on avalikkuses samm-sammult neutraalsema tooni võtnud, on „meeleolud“ jäänud. Viis aastat tagasi said päevapealt kõigist viroloogid, kolme aasta eest riigikaitse spetsialistid ja alates 7. oktoobrist ülemöödunud aastal Lähis-Ida eksperdid. Kui võtta sõna poliitilistel teemadel, tuleb määratelda positsioon, ütles prof Jonathan Ventura oma viimaseks jäänud Eesti-visiidil. Olen EKA vilistlane ja doktorant, mulle on südamelähedased väärtused, mille eest seisavad nii Eesti kui Iisrael: vabadus, demokraatia, võrdne kohtlemine ja inimelu oma lõplikkuses.
Aidnik ei maini oma artiklis kordagi, et sündmused, mis viisid EKA suhete katkestamiseni Iisraeli ülikoolidega, said alguse Hamasi jõhkrast veretööst 7. oktoobril 2023. Terroristid piinasid, vägistasid ja tapsid 1139 inimest ning viisid umbes 250 Gazasse pantvangi. Ligi 80 on siiani kusagil Gaza tunnelites. See on kõige ohvriterohkem rünnak juutide vastu pärast holokausti.1 EKA rektorikandidaat Kirke Kangro möönas kandidaatide avalikus debatis EKA Palestiina-meelsust tunnustades, et „loomulikult on ohvreid ka Iisraeli pool“. Hariduslikel eesmärkidel on 7. oktoobri veretöö videomaterjal kättesaadav aadressil saturday-october-seven.com, kogu riiki tabanud õuduse uuesti läbielamise vältimiseks on ligipääs leheküljele Iisraelis suletud.2
Pärast 7. oktoobri terrorirünnakut asus Iisraeli kaitsevägi Gazat Hamasi taristust puhastama. Ülesanne on talumatult ebameeldiv – neutraliseerida tsiviilelanike vahele varjunud terroristid ja hävitada lasteasutuste ning haiglate alla peidetud relvalaod ja raketi stardiplatformid, kust ainuüksi 7. oktoobril tulistati Iisraeli pihta üle 4300 raketi. Iisraeli üks säravamaid peaministreid Golda Meir on öelnud, et me andestame, et te tapate meie lapsi, aga me ei anna teile iial andeks, et panete meid tapma oma lapsi. Kui Aidnik näeb Iisraeli enesekaitses palestiinlaste vastu suunatud genotsiidi, mida Iisrael mingi sadistliku mõnuga läbi viib, siis võibolla ta ei tea, et Iisrael on loobunud sõjaväeparaadidest – mis seal ikka rõõmustada, kui inimesed on surma saanud. Hamasi terrorirünnakut seevastu tähistati valjuhäälselt üle maailma, parastati ja lubati sarnaseid vägistamisretki korrata.
Loodan, et nii EKA lahkuval kui ka uuel rektoril ei ole sama raske hukka mõista Hamasi rünnakut kui Pennsylvania ülikooli juhil Lis Magillil antisemitismi ülikoolilinnakutes. Ta väitis USA kongressi kuulamisel, et „juudivastasele genotsiidile ärgitamise taunimine sõltub kontekstist“.3 Michel Houellebeqci romaan „Alistumine“ algab Iisraeli ülikoolide boikoteerimisega, mille Prantsuse akadeemia otsustab Suurbritannia eeskujul ette võtta. Tasapisi pimestab araabia riikidest sissevoolava kulla sära idee vabadusest, võrdsusest ja vendlusest. USA tippülikoolide rahastusest tuleb märkimisväärne osa just sealt. Loodan, et Kalmu otsuse taga polnud väheneva eelarve tingimustes koolile pandud omaosaluse kohustus, mida aitavad kanda moslemimaadelt pärit välistudengid? Mis parata, kui sidemed katkestatakse Lähis-Ida ainsate demokraatlike ülikoolidega, nagu on tõdenud David Vseviov.
Kaastunne Gaza inimestele võiks väljenduda selles, et loosungile „Free Gaza“ lisataks sõnad „from Hamas“. Viimase 15 kuu jooksul on Gazasse jõudnud üle 1,3 miljoni tonni humanitaarabi, ligi pool sellest läbi Iisraeli, aga Hamas on abi kättesaadavust pidevalt seganud või selle omastanud.4 Gaza võiks olla Vahemere Singapur, aga kogu oma jõu ja abi, mis sinna saadetakse, pöörab Hamas juutide hävitamiseks. EL on ainuüksi Gaza veetaristu rajamiseks andnud üle 100 miljoni euro, aga Hamas kiitleb võimekusega torudest rakette valmistada.5 Prof Ventura väljendas rõõmu, et Eestis saab seminare pidada kauni vaatega klassis, sest Iisraelis on kaks korda päevas õhuhäire ja loenguid toimuvad akendeta turvaruumis. Hamasil ei ole pooleteise aasta jooksul raketid otsa saanud.
EKA õppejõud Urmas Lüüs ütles Plekktrummi saates Lähis-Ida konflikti kommenteerides, et ta ei suuda distantseeruda kummagi poole valust. Siin võikski kogu lugu lõppeda, aga EKA otsustas loobuda akadeemilisest vabadusest ning valida poole. Aidnik väidab ja sama kordas Kirke Kangro ka EKA rektorikandidaatide debatil, et Iisraeli boikoteerimise taga on antisionism, mida ei tohiks võrdsustada antisemitismiga. Antisionism on sõna-sõnalt vastuseis sionismile, sionismi aga võib pidada juudi identiteedi üheks põhikomponendiks, nii et antisionismil ja antisemitismil on suur ühisosa.
Kui boikoti taga oleks vaid Iisraeli poliitikaga mitte nõustumine, siis eeldaks, et EKA teeb kiirelt samasuguse otsuse Hiina suhtes, kus ligi miljonit uiguuri sunnitöö- ja propagandalaagrites kinni hoitakse. Ometi näib koostöö Hiinaga jätkuvat, sest EKAs on mitmeid Hiina välistudengeid. Seega on Iisraeli puhul tarvitusel teised mõõdupuud kui ülejäänud riikide kohta. Niipea kui juudid on sunnitud pärast järjekordset naabrite alustatud sõda võitlema õiguse eest elada vabade inimestena oma ajaloolisel kodumaal, ilma et raketid iga päev pähe sajaks, siis hakkab lääne akadeemiline kogukond neile soovitama oma kodumaa hüljata. Umbes nagu Venemaa agressiooni korral soovitataks eestlastele vastuvõitlemise asemel emigreeruda. Moraalsest voolavusest kantuna aetakse Lähis-Ida puhul segamini agressioon ja enesekaitse, samastades Iisraeli Venemaaga ja Ukrainat Gazaga. Ainult et kuidas seletada, et Iisraelis on juba paar kuud arutatud Hezbollah’lt äravõetud relvade annetamist Ukrainale, sest Iraani ja Venemaa vastu võideldes jagatakse samu väljakutseid?6
Kui BBC küsis Suurbritannia kaitseministrilt Grant Shappsilt, kas Iisraeli vastus Hamasi rünnakule on olnud proportsionaalne, tõi ta paralleeli oma kodumaaga: „Kui Suurbritannia langeks rünnaku alla, mille käigus terroristid tuleksid ja mõrvaksid 1400 inimest, lõikaks neil pead maha, ja kui me teaksime, kus need terroristid on, ei tuleks keegi Ühendkuningriigile ütlema, et lõpetage terroristide tagaajamine.“ Shapps küsib, kuidas saab seda paluda Iisraelilt? Ta näeb lahendusena, et Hamas peab lõpetama inimeste kasutamise elus kilbina ja vabastama pantvangid. „Tuleb olla kindlalt õigel poolel ja õige pool tähendab praegu Hamasi vastu võitlemist“7.
Loodan, et tulevane rektor mõtleb, kuidas kasvava antisemitismi foonil kaitsta EKA juutidest liikmeskonda? Kas lahkuv või ametisse asuv rektor on kunagi mõelnud, et juudid varjavad EKAs oma identiteeti seetõttu, et EKA on avalikult solidaarne nendega, kelle suurim soov on hävitada Iisraeli riik? Kas nad teavad, et mõned varateismelised Pariisi moslemid said 7. oktoobri rünnakust nii palju innustust, et vägistasid kõikvõimalike esemetega ühe 12aastase juudi tüdruku;8 et Lääne-Euroopas elavad juudid kasutavad Uberit turvalisuse huvides valenime all; et Iisraeli juurtega kunstnikud väldivad oma päritoluriigi nimetamist, mainides vaid riiki, kus nad elavad? Kas EKA juhtkond on mõelnud, et institutsionaalne Palestiina-meelsus annab sellistele juhtumitele hoogu juurde?
Olen lõpmata tänulik, et mul on vabas Eestis võimalik oma arvamust avaldada, kartmata, et mind mõnelt EKA kõrgemalt terrassilt alla visatakse. Aga kui ma asetaksin oma koduaknale Taaveti tähe või Iisraeli lipu, kas võin siis uinuda kartmata, et mu aken sisse visatakse? Igaks juhuks ei tee ma oma pere ja kodu turvalisuse huvides midagi. Ja lõpetuseks, kas EKA juhtkond teab, mida boikoteeritakse? Üks mu Inglismaa kolleeg, kelle nime jätan ütlemata, õpetas hiljuti Iisraeli kunstikõrgkoolis, kus õpivad nii juudid, palestiinlased kui ka Iisraeli araablased. Mõned tudengite tööd olid poliitiliselt laetud, kuid nende vaatenurka aktsepteeriti ülikoolis sõnavabaduse osana. Võib-olla võiksime Iisraeli ülikoolide boikoteerimise asemel neilt hoopis õppida, kuidas kultuurilise mitmekesisuse ja väljendusvabadusega akadeemilise arutelu vormis toime tulla?
1 Hamas attack ‘deadliest day for Jews since the Holocaust’, says Biden, as Israeli jets pound Gaza, The Guardian, 12. X 2023
2 Hamas Massacre: Documentation of Crimes Against Humanity, https://saturday-october-seven.com/
3 CBC News, 5. XII 2023, Youtube, https://www.youtube.com/watch?v=oklC-xpSOWc
4 Humanitarian Efforts Israel, https://gaza-aid-data.gov.il/main/ (vaadatud 30. I 2025). Hamas caught on video stealing dozens of humanitarian aid trucks entering Gaza Strip, New York Post, 10. X 2024,
5 The Telegraph, 10. X 2023. Youtube https://www.youtube.com/watch?v=MvvqBcA-9yA&t=34s
6 Israel Offers to Transfer Russian-Made Weapons to Ukraine, The Defence Post, 22. I 2025
7 BBC News 13. XI 2023. Vt Youtube, https://www.youtube.com/watch?v=ecgFE3UziJI .
8 Le Monde 19 VI 2024, https://www.lemonde.fr/en/france/article/2024/06/19/french-teenagers-charged-with-anti-semitic-rape-of-12-year-old-girl_6675166_7.html
