Sel reedel Sirbis

„Ilu“, Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga Mirjam Parve muljeid säravamatest debüütteostest Sveta Grigorjeva, „Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?“ Finlandia romaaniauhind 2024 Aili Künstler vestles keeleteadlase Külli Habichtiga muutuva keele teemal Agnes Neier, „Mida me kardame?“ Konstantin Kuningas vestles Akadeemilise teatri ühe asutaja Martin Kõivuga Margus Vihalem, „Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule“ Kelly Kittus, „Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma“ Kristiina Malm-Olesk vestles helilooja Alisson Kruusmaaga Anni Martin aasta puitehitistest Merle Karro-Kalberg vestles disainer Dan Mikkiniga Madis Vasser, „Kui tehnoloogia ei muutu, saab muutuda inimene“ Mirjam Hinrikus, „Mitmevarjundiline „Ruth““ Joosep Vesselov, Joonas Veelmaa, „Eesti luulekoondis naasis Togo MMilt medaliga“ Esiküljel Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat Gregor Kulla. Foto Piia Ruber

Ilu. Pille-Riin Larm vestles Gregor Kullaga
Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“
23. novembril kuulutati välja Betti Alveri auhinna tänavune laureaat. Tunnustuse parima debüütteose eest pälvis Gregor Kulla raamatuga „Peenar“, mis on ilmunud Värske Rõhu raamatusarjas. Pange tähele, „Peenar“ on noor eesti kirjandus par excellence: Kulla on teoses sõnastanud mitu oma põlvkonna teemat ja tundmust, ja teinud seda keeles, mida tema põlvkond valdab. Tulemus võib tunduda harjumatu, kuid eks leidu igas eluterves aias roosipeenarde kõrval muidki kooslusi.

MIRJAM PARVE: Elav ja eripärane
Muljeid 2024. aasta Betti Alveri kirjandusauhinda püüdnud debüütteostest
Žüriil oli sel aastal läbi vaadata 35 debüütteost, mis on mõne aastaga võrreldes üsna tagasihoidlik arv. Mõneti huvitaval kombel on nende 35 autori hulgast vähem kui kümme nooremad kui 35 aastat, samas on raamatuid, mis on küpsenud aastakümneid. Seega polegi tänavune keskmine debütant võib-olla selline, nagu esimese hooga ette kujutaks. Žürii otsustes sai üldise kõrge kirjandusliku kvaliteedi kõrval oluliseks ka see, et esiletõstetud teosed oleksid elusalt kontaktis praeguse maailma ja keelega.

SVETA GRIGORJEVA: Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?
Eesti ei ole küll klassiühiskond, aga ka siin tuleks teatud ringkondade privileegidest või, vastupidi, tõrjutusest rohkem rääkida.
Kust algab arvustus? Näiteks raamatu puhul – kas see algab teose esimesest lausest? Paberilõhnast? Toimetaja ettepanekust mõnd raamatut arvustada? Või algab see raamatu autori nime guugeldamisest? Kaanest, selle kujunduse värvidest, sinna trükitud pealkirjast, autori nimest, näost? Kas autor on tõesti kunagi olnud surnud, nagu Roland Barthes sedastas? Aga miks siis autorid, ka need, kes usuvad autori surma, ikka oma teoste alla oma nime kirjutavad?

Finlandia romaaniauhind 2024
27. novembril kuulutati välja tänavused Finlandia auhinna laureaadid.

Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega. Aili Künstler vestles Külli Habichtiga
Mitmesugused keelemuutused on andnud põhjust juba 20ks muutuva keele päevaks. Sel kevadel valiti Emakeele Seltsi aastakoosolekul seltsi keeletoimkonna vanemaks Külli Habicht, vanema keelekihistuse asjatundja, kes keele muutumisega ajas hästi kursis. Siinkohal saab mõistagi temaga juttu teha vaid mõnest ilmingust.

AGNES NEIER: Mida me kardame?
2019. aastal kirjutas Andrei Liimets, et kätte on jõudnud õudusfilmide renessanss: „Odava sadistliku ekspluatatsiooni juurest on liigutud keerukate psühholoogiliste portreede ja ühiskondlike valupunktide juurde, sest nende mõjusaks avamiseks kipuvad teiste žanride vahendid tömbiks jääma.“i Tavaliselt kunstiliselt vähem väärtuslikuks peetud žanri hoogne jõud ei paista raugevat, sest ka viis aastat hiljem võime rääkida õudusfilmide kõrgest tasemest ja nende toimimisest ühiskonna peeglina. Õudusfilmide arvukad alažanrid on sel aastal pakkunud hulgaliselt karjeid, ehmatust, pinget, verd ja soolikaid, kuid selle pealiskihi all on näha ka sotsiaalsed hirmud ning ärevus, mis on meie ühiskonnas kanda kinnitanud.

Rahvusvaheline mees. Konstantin Kuningas vestles Martin Kõivuga
Martin Kõiv, Ivo Uukkivi ja Kristo Viiding asutasid Akadeemilise teatri, mille esimese lavastusena esietendub 30. novembril Tallinnas Kanutiaia huvikooli teatrisaalis „Naeru Akadeemia“. Jaapani näitekirjaniku, stsenaristi, näitleja ja režissööri Kōki Mitani (snd 1961) näidend viib Teise maailmasõja aegsesse Jaapanisse: tsensori kabinetis kohtuvad komöödiakirjanik, kes ei suuda naljatamist jätta, ja tsensor, kes pole kunagi elus südamest naernud. Viiding lavastab, Uukkivi ja Kõiv mängivad.

MARGUS VIHALEM: Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule
Mõne loomaliigi lähedasest sugulusest inimliigiga saime teada suhteliselt hiljuti – alles XIX sajandi kolmandal veerandil, kui kuulus briti loodusuurija Charles Darwin esitas ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et „inimese ja kõrgemate imetajate vaimsetes võimetes pole olemas põhjapanevat erinevust“. Sealjuures on tähelepanuväärne, et ka paljude evolutsiooniskaalal inimesest väga erinevate liikide vaimsed võimed ja tundlikkus on osutunud palju arenenumaks, kui seni oli julgetud ja osatud arvata. Võib kahtlusteta öelda, et senine inimkeskne maailmapilt, mille üks olulisemaid mõjutajaid euroopalikus kultuuriruumis oli piibel, mis õpetas inimese olemuslikku erinevust teistest liikidest, varises sellega põrmu.

KELLY KITTUS: Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna juhtaja, inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa ning sama instituudi turismigeograafia teadur Janika Raun ja regionaalplaneerimise teadur Bianka Plüschke-Altof avavad oma kogemuste ja uurimistöö kaudu valdkonna mitmekesisust ning selgitavad, kuidas inimgeograafia aitab probleeme lahendada.

Balleti loomine on nagu maratonijooks. Kristiina Malm-Olesk vestles Alisson Kruusmaaga
29. novembril esietendub rahvusooperis Estonia Jevgeni Gribi ja Alisson Kruusmaa ballett „Valgus maailma lõpust“. See räägib loo maailma loomisest, inimkonna sünnist, harmoonia kadumisest, ahnusest ja hävingust ning uue sünnist. Vestlesime helilooja Alisson Kruusmaaga balleti loomisloost paar nädalat enne esietendust.

ANNI MARTIN: Aasta puitehitis 2024
Aasta puitehitise võistlus on innustanud ja edendanud Eesti puitarhitektuuri juba 22 korda. Teie ees on selle aasta võidukad.

Oma kodulinna fänn. Merle Karro-Kalberg vestles Disainer Dan Mikkiniga
Aastakümneid kaameraga dokumenteeritud muutused aitavad avada Tallinna linnaruumi ilu, toovad esile linna eripära, kuid osutavad ka vajakajäämistele.
Disainer Dan Mikkin on 26 aasta jooksul jäädvustanud fotodele Tallinna muutumise. Sündinud on kaks projekti: „Tosin“ ja „Kakskendneli“. Viimase raames pildistas ta pealinna kahtkümmet kohta kaks korda: 2000. ja 2024. aasta maikuus. Nüüd on pildid koos ja vaatamiseks väljas Mikkini Facebooki lehel. Alljärgnevas tuleb juttu sellest, kuidas aeg on tema kodulinna muutnud ning mis pilguga ta muutustele vaatab.

MADIS VASSER: Kui tehnoloogia ei muutu, saab muutuda inimene
Milline on sinu viimase aja lemmik tehnoloogiainnovatsioonide hulgas – kas illegaalne taksofirma, illegaalne hotellikett, võltsvaluuta kurjategijatele või hoopis plagiaadimasin? See paar aastat tagasi internetis ringelnud nali annab hästi edasi kurba tõsiasja, et tehnoloogiamaastikul ei ole viimasel kümnendil tegelikult midagi väga põnevat toimunud. Kõik uus on vaid inimesi ekspluateerivam versioon vanast. Haip on seejuures kõva. Sõidujagamine ja isejuhtivad autod korraldavad revolutsiooniliselt ümber kogu transpordisektori! Lühiajalise üüri platvormid võimaldavad elada igaühel ükskõik kus! Krüptoraha muudab traditsioonilise panganduse üleliigseks! Ning tehisintellekt võtab peagi üle valdava osa töökohtadest.

MIRJAM HINRIKUS: Mitmevarjundiline „Ruth“
1909. aastal ilmus Noor-Eesti (1905–1915) III albumis pseudonüümi J. Randvere all frankofiili ja tolle aja tuntuma keeleuuendaja Johannes Aaviku kirjandusteos „Ruth“. Selle lühikese, manifestilaadse ja fragmentaarses päevikuvormis teksti keskmes on minajutustaja fantaasiad üliinimlike omadustega naiskunstnikust ja tema loomingust. Vestlusringis arutlevad „Ruthi“ üle kirjandusteadlane Mirjam Hinrikus ning kunsti- ja muusikateadlased Lola Annabel Kass ja Kerri Kotta.

JOOSEP VESSELOV, JOONAS VEELMAA: Eesti luulekoondis naasis Togo MMilt medaliga
12. kuni 18. novembrini toimusid Lääne-Aafrikas Togos maailma slämmiluule meistrivõistlused. Nii mastaapselt on nüüd mõõtu võetud kolm korda ja esimest aastat oli finaali asja ka Eestil. Varasemate võõrustajate Brüsseli ja Rio de Janeiro kõrval oli tänavune Togo pealinn Lomé üllatav ja põnev valik.

Arvustamisel
Doireann Ní Ghríofa romaan „Kummitus kurgus“
muusikal „Kinky Boots“ ehk „Kirglikud kontsad“
kontsert „Katharsis. Rhodos-Reval“
kontsert „Arnold Schönberg 150“
näitus „Toomiku, Ole ja Mäetamme ellujäämise kunstid“
näitus „Soolased kütked“
Tõnis Saadoja näitus „Siis“
Vanemuise „Nukumaja“ ja Endla „Nukumaja“
elektron.arti „Inimeses hoitud II: Õietera su sees“
Amsterdami rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival ehk IDFA

Esiküljel Betti Alveri kirjandusauhinna laureaat Gregor Kulla. Foto Piia Ruber