Teaduse avaandmetele antakse DOI-numbrid

MARTIN HALLIK

Kui teadlane kirjutab artikli või monograafia, siis selles avaldatud andmed ja nende põhjal tehtud analüüs näeb ilmavalgust ja jääb suure tõenäosusega alles, olgu siis teadustöö avaldatud paberil või virtuaalsel kujul. Küll aga on probleem andmetega, mis tekivad uurimistöö käigus, aga avaldamisele ei lähe. Selline andmemassiiv on väga suur. Me saame täna rääkida ka andmetest, mis on loodud mitukümmend aastat tagasi ja on digitaalsel kujul siiski olemas. Veel on võimalus päästa need andmed edasise uurimistöö heaks ning muuta kõigile kättesaadavaks ehk avaandmeteks.

„Horizon 2020“ juhtprojekti raames on vajalik lisada taotlusele andmehaldusplaan, milles kirjeldatakse projekti käigus loodud andmetega tehtavat alates loomisest ja kogumisest kuni pikaajalise säilitamiseni. Sõnum on lihtne ja selge: teadustöö käigus loodud andmed peavad säilima ja need tuleb teha avalikuks. Siinkohal on tähtis roll raamatukogudel, kes saavad ära teha suure vajaliku töö, hoides sellega kokku teadlaste aega. Raamatukogud saavad pakkuda abi projekti andmehalduse plaanimisel ja ka tavapärase koolituse kaudu, mis ideaalis algab juba doktorantuurist. Raamatukogude teadusandmete spetsialistid annavad nõu, milliseid andmeid säilitada ja milliseid mitte. Parim lahendus on muidugi see, kui andmete looja teeb ise valiku ja teeb langetab otsuse, mida säilitada. Andmete looja on ka nende parim kirjeldaja. Lihtsamal tasandil suudetakse teadusraamatukogudes nõu anda ka autoriõiguste küsimustes, eriti andmekaeve puhul. Loomulikult on vaja repositooriumi, kus andmeid säilitatakse.

Teaduse avaandmete säilitamisel ja hilisemal kasutamisel on vaja, et igal andmehulgal oleks küljes identifikaator, siis on seda edaspidi võimalik tsiteerida. Selle probleemi lahendamiseks on loodud rahvusvahelise organisatsioon DataCite (www.datacite.org), mille eesmärk on suurendada teadlikkust teaduse avaandmetest ning pakkuda oma liikmetele digitaalobjektide identifikaatoreid (DOI). Esimesena Eestis on Tartu ülikooli raamatukogu alustanud DOIde väljastamist raamatukogu repositooriumi arhiveeritud andmehulkadele.

Selleks et tagada teadlastele ühtlaselt head võimalused teaduse avaandmete säilitamiseks, lõid jaanuaris 2015 neli ülikooli (TÜ, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool) DataCite Eesti konsortsiumi, mille aastamaks tagab nende ülikoolide teadlaste teaduse avaandmetele piiramatu koguse DOI-numbreid. Plaanis on luua DataCite Eesti veebiportaal. DataCite Eesti projekti teostamist koordineerib Tartu ülikooli raamatukogu. DataCite Eesti konsortsiumi loomist rahastas Eesti teadusagentuur.

Tartu ülikooli raamatukogu avas eraldi teaduse avaandmete repositooriumi (http://datadoi.ut.ee), et toetada oma ülikooli teadlaste andmete säilitamist. Kõik TÜ DataDoi repositooriumis asuvad andmekogud saavad DOI-numbrid ning on seejärel leitavad DataCite’i otsinguportaalis. Väljastatud on juba üle saja DOI-numbri.