Sõjaväejuhid ja poliitika

Sotsiaalia KRISTHEL HAAK

Paremini said sõjaväelased hakkama Konstantin Pätsi valitsusega ja (teadmata asjaoludel) kujunesid suhted pingelisemaks Jaan Tõnissoniga.

Reigo Rosenthali raamatu pealkirjas parafraseeritud väljendile „nagu kord ja kohus“ on õigekeelsussõnaraamatus antud seletuseks „korralikult“, „nagu peab või on tavaks“. Miks just selline pealkiri? Kes pidid ja mis oli tavaks? Sisejulgeoleku nimel …

Valged raamatud ei ole neutraalsed

Sotsiaalia KARSTEN BRÜGGEMAN

Vabadussõja sõjaliste aspektide rõhutamisega ei parane tingimata meie arusaamine sellest, kuidas tsiviilühiskond sõjast välja tuua.

Vastupidiselt Esimesele maailmasõjale ei ole Eestis Vabadussõda kunagi unustatud. Suure sõja 100. aastapäeva ja hulga publikatsioonide tõttu, mis on pühendatud sellele XX sajandit kujundanud konfliktile, astus ilmasõda lõpuks välja sellele järgnenud Vabadussõja …

Inimkeelne aruanne inimmõõtmelise ruumi kohta

Sotsiaalia LEELE VÄLJA

Värske inimarengu aruanne toob hästi välja pärandi ning ruumi hoidmise ja kavandamise kitsaskohad: sõltuvuse poliitilistest otsustest ja spetsialistide kaasamata jätmise.

1995. aastast peale koostatakse iga kahe aasta tagant Eesti inimarengu aruanne, mis annab ülevaate Eesti sotsiaal-majanduslikust olukorrast. See on siiani olnud sotsiaalteadlaste pärusmaa. Värskes aruandes on aga vaatenurka laiendatud ning sisse toodud …

Koroonakriis ja demokraatia tulevik

Sotsiaalia TÕNIS SAARTS

Minimaalriigi idee ja neoliberalism on nii suurde ebasoosingusse sattunud, et vaevalt neid vanal kujul reanimeerida enam õnnestubki. Mis tuleb nende asemele?

Maailm alles toibub pandeemia esimesest lainest. Keegi ei tea, kuidas hakkab selle sajandi seni ulatuslikem üleilmne katastroof mõjutama poliitikat, rahvusvahelisi suhteid ja demokraatia tulevikku. Levinud arusaam on, et demokraatlikud riigid ilmutasid võimetust …

Usk, keel ja sõda

Sotsiaalia AIMAR VENTSEL

Bronisław Malinowski nimi peaks haritud ja lugejale inimesele kas või umbmääraselt tuntud olema. Läänemaailma mõttelukku on ta jälje jätnud nii sotsiaal- kui ka kultuuriantropoloogias, religiooniuuringutes, filoloogias, majandusteoorias, aga ka õigussüsteemi-uuringutes. Raamatusse „Maagia, teadus ja …

Taskurahaga tulevikku ehitamas

Sotsiaalia MARJU UNT

Tervis pole eralõbu, teadus pole eralõbu, loodus pole eralõbu – me kõik vajame neid, et ühiskond hästi toime tuleks.

Mäng katkes väga järsku. Võitjat ei selgunud. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus. Tsivilisatsiooni alustalad, vägevate valitsus­institutsioonidega riigid ei osanud suures määramatuses otsustada, mida oleks nüüd tark teha. Hierarhiad ja käsuliinid olid …

Püsitud nimed

Sotsiaalia MARGUS OTT

Määratlenud Eesti pärimusliku ökoloogilise kooslusena, on Hasso Krullil lootus, et isegi rahvusel võiks (takkajärgi) olla oma otstarve.

名可名非常名 Nimetatav nimi ei ole püsiv nimi. Laozi, §1 Nimetu kogukond ja trikster Igal asjal on kaks otsa, käes- ja väesolev. Käesolev ots on tema kõrvutuv ja järgnevuslik liigendus. Näiteks, et minu …

Pilguheit islamieelse aja taunitud teemadele

Sotsiaalia ELO SÜLD

Islami arusaamade kohaselt vastandub koraani ilmutus radikaalselt islamieelsele ajale, mida nimetatakse ǧāhilīya’ks ehk teadmatuse ja pimeduse ajaks, mil kummardati puuslikke.

Hišām ibn Muhammad ibn as-Sā’ib al-Kalbī, Ebajumalate raamat. Kitāb al-Aṣnām. Araabia keelest tõlkinud, kommenteerinud ja eessõna kirjutanud Helen Geršman ja Üllar Peterson. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 332 lk. „Ebajumalate raamatus“ kirjeldab Ibn …

Roheline raamat, punased küsimärgid

Sotsiaalia MAILA KUUSIK

Kas riigi planeerimisvõimekust saab parandada järjekordsete uuringutega ja ministeeriumi ametnike hulga kasvatamisega?

Märtsi alguses ilmus Eesti ruumilise planeerimise roheline raamat, mis „sisaldab ettepanekuid nii planeerimispraktika kui planeerimissüsteemi parendamiseks, keskendudes Eestis planeerimisseaduse alusel toimuvale ruumilisele planeerimisele“.1 Raamatu autorid on sõnastanud oma ootused: „Loodame, et siin …