Floridante tulek eesti muusikaellu

Mirje Mändla

Vaevalt aasta koos mänginud Floridante on mänguline ja nauditav ansambel.

Mirje Mändla

Sirbi veergudel on juba tutvustatud Tallinna muusikanädala (TMW) klassikapoole kureerijat, agentuuri ja plaadifirmat Estonian Record Productions (ERP) ja nende kontseptsiooni TMW süvamuusikakava koostamisel. Tõsi ta on, et kuigi TMW eesti muusikat tutvustavad kontserdiplokid tõid varasematel aastatel olenevalt kellaajast ja autoritest kokku kohati muljetavaldavalt palju rahvast, ei täitnud need esinemised muusikute ühte kõige olulisemat eesmärki – saada palju uusi kontakte, et anda rohkem kontserte.

ERPi meeskonna koostatud kontsertidest jõudsin teisele õhtule 27. III Nigulistes, kus esineti juba varasemast tuttavas formaadis: kava koosnes mitmete muusikute lühikestest etteastetest. Kontserdi pealkiri „Pühad loitsud” viitas sobivalt Niguliste keskkonnas tekkivale atmosfäärile. Ent Niguliste akustika toetab vaid teatava osa muusika esitamist. Selgi korral sai esitatavast kõige detailsema ja eredama elamuse esiridades. Näiteks sooloklaveri esitlemiseks on meil parimad tingimused ikka Estonia kontserdisaalis, eriti seoses uue klaveri soetamisega – Niguliste valge klaver on pigem suhteliselt tagasihoidlikus olukorras instrument. Pianist Tanel Joametsa kiituseks peab ütlema, et ta ei lasknud oma esinemist tehnilistest nüanssidest segada. Küllap on ta rohketel kontserdireisidel pidanud kokku puutuma mitmesuguste nörritavate situatsioonidega, mistõttu oli nii improvisatsioon „Pühad loitsud“ kui ka Rahmaninovi „Etude-Tableaux“ a-moll ette kantud meisterlikult ja kaasahaaravalt. Pianistist jäi asjaoludele vaatamata väga hea mulje. Sama veenva virtuoossusega soleeris Riivo Kallasmaa, esitades koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Peeter Vähi teose „To His Holiness“ ehk „Tema Pühadusele“.

Kõige eredama elamuse sain siiski vanamuusika ansambli Floridante koostööst kontratenor Ivo Postiga. Ansambel on tegutsenud vaevalt aasta, aga kuna ansambli koosluses mängivad põhjaliku vanamuusikahariduse saanud ja juba kogenud, mitmeski muusikalises ühenduses tuntud muusikud, kelle esteetilised vaated ning arusaam süvenemisest tundub kokku langevat, on tulemus äärmiselt mänguline ja nauditav. Ansambli initsiaatorid on Meelis Orgse (barokkviiul) ja Saale Fischer (klavessiin). Seekord mängisid ansamblis veel Tõnu Jõesaar (barokktšello ja viola da gamba), Kristo Käo (teorb) ja Eno Kollom (löökpillid). Umbes 20minutiline kontserdiplokk tekitab muidugi messi või klikimaailma tunde, seetõttu toetun oma elamuses ka nädal varem üle-Euroopalise vanamuusikapäeva raames Rootsi Mihkli kirikus kuuldud kontserdile, kus igal ansambli liikmel oli aega end virtuoossest küljest näidata ning anda publikule aimu pühendunud muusikute seltskonna suurepärasest ansamblitunnetusest. Floridante lubab end tulevikus pühendada baroki kõrgaja muusikale, praegu ollakse keskendunud Kapsbergeri, Frescobaldi, Ortizi, Castello ja teiste pisut varasemate meistrite loomingu lihvimisele. Kahe kontserdi põhjal võib öelda, et ansambli repertuaar on juba praegu mitmekesine ja nende instrumentaal- ja vokaalmuusika interpretatsioon võrdväärselt tugev.

Esimese, 21. III kontserdi esmaklassiline elamus tekitaski korraks tunde, et kas täiuslikku musitseerimislaadi viljelev ansambel ei vajaks teistest Euroopas kõrgtasemel varajast muusikat esitavatest kooslustest eristavat nüanssi. Teise kontserdi koostöö kontratenor Ivo Postiga andis ka sellele küsimusele vastuse. Posti esitas tehniliselt väljapeetud meisterlikkuse, omapärase ja tämbriliselt sooja ja värviküllase vokaal­käsitlusega publikut puudutavas ettekandes küllap paljudele tuttavad Monteverdi aariad „Quel Sguardo Stegnosetto“ („Mis põlglik pilk“) ja „Si dolce è il tormento“ („Nii magus on see piin“). Seetõttu julgengi arvata, et need muusikud suudavad publikut ka edaspidi oma leidlikkusega üllatada ja soovitan kindlasti nende kontsertidele minna. Tundub, et Floridante suudab kuulajates tekitada kripelduse, et ühine hetk jäi liialt üürikeseks. Ansamblile endale soovin värvikat ja võimalikult pikaajalist ühist muusikalist kulgemist.