Kultuur 2020 – Music Estonia eesmärk on arendada muusikaettevõtlust

JOHANNA MARIA MÄNGEL

Music Estonia uusaastakogunemine, kus Virgo Sillamaa tutvustas pakutavaid teenuseid ja lähiplaane.

Kristel Aija

Eesti muusikas on palju, mille üle uhkust tunda ja mida maailmaga jagada. Meie kultuurile on toonud tuntust mitmed muusikud: kindlasti tulevad kõigepealt meelde Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kaljuste ja Järvide dirigendidünastia, kuid sellegipoolest on Eesti muusika rahvusvahelisel tasandil üsna tume maa. Olukorra muutmiseks asutati 2014. aasta sügisel muusikaettevõtjate esindusorganisatsioon Music Estonia (ME).

ME tegevjuhi Virgo Sillamaa sõnul kasvas idee välja Eesti muusikaettevõtjate vajadusest ühendava juriidilise esindatuse järele, mis kaitseks nende huve ning keskenduks nende ekspordi- ja konkurentsivõime arendamisele. „Oli vaja organisatsiooni, mis pingutaks selle nimel, et kogu Eesti muusikaettevõtlusel kui tervikul läheks paremini. On küll teisigi organisatsioone, kes muusikaeksporti arendavad, kuid on selgunud, et tegelikult saavad seda läbi viia vaid ettevõtted, mistõttu sündis just selline, ettevõtjate endi loodud organisatsioon,“ räägib Sillamaa.

ME esimene ülesanne oli välja mõelda, kuidas mõista, kaardistada ja rahuldada muusikaettevõtjate vajadusi, ning uurida, mis takistab neid oma tegevust laiendamast ja Eestist välja viimast. „Olemegi sellega tegelnud ning töötanud välja lahendused ehk arendusprogrammid ja teenused,“ ütleb Sillamaa. ME pakub vastavalt osalusastmele kolme praktilist õppekava: baas-, individuaal- ja intensiivprogrammi. Esimene on mõeldud ettevõtetele, kes ei soovi parasjagu teha aktiivset arendustööd, kuid tunnevad huvi muusikatööstuse ja selle toimimise vastu. Individuaalprogramm käsitleb üldisi ettevõtluspädevuse, meeskonna arenduse ja ärimudeli küsimusi. „Loomeettevõtluses, kus ettevõtjad on loojad ise, on vahel keeruline tuvastada, kuidas äri peaks toimima, kuidas raha sisse tuua ja kuidas tegevust arendada,“ lisab Sillamaa. Nagu ütleb nimetuski, on viimane programm väga intensiivne, pakkudes juba välja kujunenud tegevusmustriga ettevõtetele abi uute projektide läbiviimisel väljastpoolt Eestist.

Kõik programmipaketid sisaldavad ka pääset Eesti ühele rahvusvaheliselt tunnustatumale festivalile ehk Tallinna muusikanädalale (Tallinn Music Week, TMW), mis on muu hulgas sillutanud ka ME teed siinse muusika propageerimisel. „TMW on tekitanud lava, kus on saadud juba seitse aastat näidata võimalikult palju uut Eesti muusikat ja kutsuda rahvusvaheline asjaosaliste ring seda kuulama ja märkama,“ selgitab Sillamaa rõõmustades, et see üritus on saavutanud muusikamaailmas märkimisväärse positsiooni ja ME-l pole vaja muud, kui selle laineharjal sõita.

ME kasutab ära ka olukorra, et TMW toob Tallinna kohale palju rahvusvahelisi eksperte. Sillamaa sõnul saab neid inimesi, kes on just TMW pärast siin, rakendada ka ME programmides. Kaks organisatsiooni jagavad ka kaht töötajat: ME kommunikatsioonijuht Kadri Sundja ja välisprojektide juht Martiina Putnik on tegevad ka festivali meeskonnas. Lisaks töötavad ME ja TMW koos ürituse konverentsiprogrammi kallal ning organisatsioon on oma liikmetele loonud selle raames ka tegevuspaketid. „Esimene tõsine arenguprogrammidele suunatud kahepäevane üritus toimubki TMW nädala keskel. Peame festivali nii oluliseks osaks kogu meie tegevuses, et loomulikult tuleb osa saada konverentsiprogrammist,“ tõdeb Sillamaa.

Lisaks TMW-le võtavad kõik arenguprogrammiga liitunud osa ka välisüritusest. ME koordineerib delegatsioonide minekut suurematele ja vahel ka väiksematele üritustele: „Teeme ettevõtjate elu lihtsamaks, natukene vähem kulukaks ning loome ka lisaväärtust.“ Viimase all peab Sillamaa silmas noil ettevõtmistel korraldatavaid eriüritusi. Nii osaleti hiljuti Hollandis talendifestivalil „Eurosonic Noorderslag“, mille välkkohtumised ja piduvastuvõtt andsid võimaluse kutsuda kokku inimesi, kellega Eesti muusikaettevõtjatel oli kasulik tutvuda ja rääkida. ME toeta oleks ettevõtetel iseseisvalt seda laadi kohtumiste korraldamine tõenäoliselt keerulisem.

Oma missiooni edukaks läbiviimiseks soovib ka ME ise kasvada kvaliteetseks kaubamärgiks, mille alt esindada siinset muusikat ja muusikaettevõtlust: „Tahame, et meie organisatsiooni poole pöörduvad need, kes soovivad saada informatsiooni muusikavaldkonna kohta, ning need, kes suhtlevad samasuguste asutustega teistes riikides.“ Sillamaa sõnul on suhteid ka juba loodud. ME on liige mitmes olulises võrgustikus nagu näiteks EMEE ehk European Music Export Exchange ning suhtleb pidevalt erinevate esitlusfestivalide ja konverentside korraldajatega, hoides neid kursis Eesti muusika arengusuundadega. Sel aastal on kavas külastada festivale „Classical: Next“, „Jazzahead!“, „The Great Escape“, „Reeperbahn“ ja WOMEX (World Music EXPO), sest sillaloomine on ME-le Sillamaa kinnitusel väga oluline.

Teenuste poolelt on ME üks innovaatilisemaid ja eksperimentaalsemaid katsetusi tööjõu otsijate ja pakkujate kokkuviimine. „Praegu on see kindlasti beetaversioon, aga me tahame sellest välja arendada omamoodi võrgustiku, kus ühel pool on need, kes soovivad selles valdkonnas töötada, ja teisel pool ettevõtjad, kes vajavad abi,“ räägib Sillamaa. Organisatsioon tahab pakkuda mentorlust mõlemale poolele, et projektipõhised praktikakohad viiksid reaalse palkamiseni ning et Eesti muusikaettevõtted saavutaksid julguse ja oskuse kaasata oma tegemistesse uusi inimesi. „Noorele ettevõttele, kes pole varem kedagi palganud, võib töölevõtmine, oma tegevuse restruktureerimine ja töö delegeerimine osutuda omaette väljakutseks,“ selgitab Sillamaa. Idee on nendega kaasas käinud algusest peale, sest Sillamaa näeb ühe puuduva ressursina Eesti muusikas just kõrge taseme ja oskustega, aga ka vabatahtlikku tööjõudu. „Meie lõppeesmärk on luua väga spetsiifilise valdkonna tööturg, millel on silm peal, kes aitab ja toetab,“ lisab Sillamaa.

Muusikaettevõtluse strateegilise arendamise käigus loodi ka eestikeelne muusikatööstuse temaatikat süvitsi käsitlev veebiajakiri Fookus, mida on seni avaldatud kahe numbri jagu. Nüüd mõeldakse MEs aga väljaande kontseptsiooni üle: teemasid, millest rääkida, on palju, aga soov on siduda ajakiri kommunikatsioonitegevusega laiemalt ja vaadata, kuidas Fookus saaks vahendada asjakohast infot võimalikult efektiivselt. Alus on pandud ka seeriale Fookus Live, mille eesmärk on analoogiliselt ajakirjale pakkuda eesti muusikatööstusealast asjalikku informatsiooni ja kasvatada selle ümber kogukonda. Sillamaa ütleb lõpetuseks, et Music Estonia põhieesmärk on panna ühiskond suhtuma muusikaettevõtlusesse kui tõsisesse, võimalusterohkesse ja innovatiivsesse sektorisse, mis mängib olulist rolli Eesti kultuuri viimisel maailma. Jääme huviga ootama, kuidas see noorel innukal organisatsioonil õnnestub.