Peeter Vähi mõistatuslik oratoorium

Igor Garšnek

CD Peeter Vähi. „Maria Magdalena”, oratorio based on the Coptic codex. Läti Riiklik Sümfooniaorkester, segakoor Latvija, Riia toomkiriku poistekoor, Severa Nazarkhan (sopran, Maarja Magdaleena), Priit Volmer (bass, Jeesus), Peeter Volkonski (jutustaja) jt solistid Risto Joosti dirigeerimisel. © 2012 Estonian Record Productions Sel suvel super audio CD formaadis ilmunud Peeter Vähi oratooriumi „Maarja Magdaleena evangeelium” plaat on mitmes mõttes väga tähelepanuväärne salvestis. Alustagem sellest, et kõnealuse suurvormi liturgiline tekst tugineb koptikeelsele Maarja Magdaleena evangeeliumile. Plaadi bukletist võib lugeda, et see apokrüüfiline käsikiri pärineb V sajandist ja leiti Egiptusest alles aastal 1896. Kui asja veelgi täpsustada, siis spetsialistid kinnitavad, et Maarja Magdaleena evangeeliumi tekst on algselt kirja pandud koguni Jeesus Kristuse eluajal kreekakeelsena. Meie päevadeni on see jõudnud kopti keele sahiidi dialektis, mida tänapäeval enam ei räägita ja mille hääldust aitas Peeter Vähil taastada teoloog dr Jaan Lahe – ainus selle ala asjatundja Eestis. Tavaliselt nimetatakse evangeeliumitekstidel põhinevaid muusikalisi suurvorme passioonideks. See määratlus Vähi äsja valminud oratooriumile siiski päris hästi ei sobi, sest kui passioonide sisuliseks keskmeks on Jeesuse kannatuslugu, siis Maarja Magdaleena vahendab oma evangeeliumis Jeesuse filosoofilisi ja eetilisi tõekspidamisi. Seda tihti ka dialoogilises või koguni poleemiliseski vormis, kusjuures kannatusloost kui sellisest pole ju otseselt juttugi.

Mõned neist Jeesuse mõtteavaldustest, mis on ära tõlgitud plaadiraamatus, võiksid heita lisavalgust Peeter Vähi suurteose kontseptuaalsele alusele (täpne tsitaat plaadibukletist): „Peetrus ütles talle: „Kuna sa oled selgitanud meile kõike, selgita meile ka seda: mis on maailma patt?” Lunastaja ütles: „Pattu kui sellist pole olemas. Olete teie, kes patustate …””. See sügavamõtteline repliik võtab ju ülihästi kokku ka meie XXI sajandi üldlevinud mõtteviisi sisima olemuse.

Mingis mõttes on „patustanud” sakraalse muusika kristlike kaanonite vastu ka Peeter Vähi kui helilooja ise, kui on oma liturgilise oratooriumi äratõukepunktiks valinud just sellise apokrüüfilise teksti. Nii-öelda patustamisi on veelgi: enam kui tunnipikkuse oratooriumi „Maarja Magdaleena evangeelium” seitse osa ei anna mingitki vihjet ei süžeele ega ka tempodele-karakteritele, tegelikult mitte millelegi muusikavälisele (osade nimetused Movement I jne) ega otseselt ka muusikasisesele.

Ja nüüd võiks mängu tuua kaks eri kaliibris mõistekategooriat: esimene on Peeter Vähi muusika ise nii-öelda puhtal kujul ja teine selle tekstuaalne-semantiline-liturgiline mänguväli. Eeskätt liturgilise (või ka eetilis-filosoofilise) sõnumina oleks see ilmselt üsnagi oluline.

Ent alustagem muusikast ja esmalt kõige suuremast vormiplaanist. Ilmselt pole sugugi tähtsusetu, et Vähi oratooriumi algus- ja lõpuosa moodustavad kokku raamkompositsiooni, kus üks hästi tähendusrikas muusikaline motiivikujund kordub väga silmatorkavalt nii suurteose avaosas kui finaalis. Seejuures pole mitte vähem tähendusrikas ka selle neljanoodilise motiivi helikõrguslik kood – D-Es-C-H. See on ju Dmitri Šostakovitši muusikaline monogramm, mis on Šostakovitši puhul omakorda isemoodi anagramm kuulsale B-A-C-H motiivile, mis tegelikult peaks sümboliseerima ristimotiivi. Vähi on aga muutnud selle D-Es-C-H motiivi intervallikat oma oratooriumi alguses ühes korduses korraks pooltooni võrra, ent finaalis mitte. Helistasin heliloojale ja küsisin, kas mul jäi mingi varjatud tagamõte tabamata, et miks just nii. Ja kuulsin oma üllatuseks vastuseks, et Peeter polevat tegelikult üldse D-Es-C-H motiivi teadlikult silmas pidanudki – see tähendusrikas motiiv olevat muusikat kirjutades nagu iseenesest esile kerkinud. Kuna olin kuulanud kogu oratooriumi plaadi läbi, tuli minulgi sellega nõustuda, sest mitte ainsamatki muud viidet Šostakovitši muusikale ei õnnestunud mul aduda.

Aga mitte detailidesse ei hakka me nüüd takerduma, sest Vähi oratooriumi helikeel ja kunstiline sõnum mõjusid mulle nii tähendusrikkalt, et patt oleks (aga nagu Jeesus ju ütles, et pattu polegi!) seda mitte lähemalt käsitleda. Vähi oratoriaalse vormiloogika käsitlusel on siiski oma eripära.

Kõigepealt ehk see, et helilooja sünteesib väga hea maitsega (ja ootamatuteski kombinatsioonides) hästi erinevaid muusikalisi stiile orientaalsest modaalsusest barokse polüfoonia ja (neo)impressionistliku stiilini välja. Suurepärase orkestreerija ning koorihäälte visionäärina oskab Vähi kujundada väljendusrikkalt põneva kõlalise amalgaami, kus orientaalsetel rütmidel (või löökpillidel) on koostoimes heakõlalise helikeelega tänases postmodernses helikunstis avanemas täiesti uued horisondid, kuid …

Kuid teksti ja muusika side on kõnelausel plaadil vähemalt selles mõttes pisut mõistatuslik, et ega ükski kuulaja saagi aru (kui ta just kopti keele sahiidi dialekti ei mõista, mis on ju võimatu!), mida laulab Jeesus (Priit Volmeri suurepärane sooritus) või kaunihäälselt helisev sopran Severa Nazarkhan Maarja Magdaleenana. Hea küll – lauljad võivad end ehk lohutada mõttega, et muusika räägib iseenda eest, aga kopti keeles jutustaja Peeter Volkonski võiks ju ikkagi eeldada, et keegi saab aru, millest ta üldse räägib. Plaati kuulates seda paraku ei juhtu, kuigi autori kinnitusel on tema oratooriumi kontsertettekande puhul abistav tõlketekst alati olemas. Aga eks mõistatus kui selline või apokrüüfilise teksti puhul pisut õhku jäädagi …

Teine asi, mis Peeter Vähi oratooriumi igati huvitavate muusikaliste kujundite puhul minus pisut kripeldama jäi, on ehk see, et ta näis arvukatele solistidele ehk natuke liiga vähe soleerivat mänguruumi jätvat. Ansamblilises mõttes toimis see ehk küll (näiteks solistide paraad osas Movement VI), kuid solistina oleks näiteks Maarja Magdaleena osatäitjalt Severa Nazarkhanilt tahtnud siiski veel mõnevõrra pikema kaarega lavastatud etteasteid kuulda.

Lõpetuse asemel: hea teos on see, kui keegi millegi üle ei nurise, veelgi parem teos on see, kui (asjatundmatu!?) kriitik julgeb veel midagi juurde soovitada …