Rostrum usub eesti nüüdismuusikasse

JOHANNA MÄNGEL

16.–21. maini kestis Euroopa kultuuripealinnas Wrocławis maailma üks olulisemaid nüüdismuusika foorumeid – 63. rahvusvaheline heliloojate rostrum. 55 kuulamisele tulnud teosest valiti noortekategoorias parimaks Maria Kõrvitsa orkestriteos „Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi“, mis pääses ka üldarvestuses ainsa noore autori tööna kümne väljavalitu hulka. Põhikategooria teise koha saavutas Ülo Kriguli segakoorile ja fonogrammile loodud „Vesi ise“.

Tänavusele rostrumile koguneti esimest korda Poola. Rostrumi peakorraldaja, rahvusvaheline muusikanõukogu (IMC) oli selleks teinud koostööd Poola Raadio ja Rahvusliku Muusikafoorumiga (NFM, Narodowe Forum Muzyki). Rostrumil osales 27 riiki, delegaatide seas oli raadiotöötajaid, muusikaajakirjanikke ja heliloojaid. Igaüks neist oli konkursile valinud oma maa heliloojate viimastel aastatel komponeeritud heliteosed, mille instrumentatsioon varieerus peamiselt sümfooniaorkestri ja kammeransamblite vahel, sekka kõlas koorilugusid ja üksikuid elektroonikaga liidetud teoseid. Puudust võis tunda soolopaladest ja läbinisti uuendusmeelsetest, julgetest või isegi rabavatest teostest. Ka teoste pikkus erines väga, varieerudes kolme ja 30 minuti vahel. Kummalisel kombel ei saanud kuulamisruumis ajatajule hästi loota, sest ühekordsel kuulamisel võis kümme minutit tunduda mõnel juhul väga pikk, teisel aga ootamatult väike aeg. 55 kuulatud teost kokku andsid ligi 11 tundi nüüdismuusikat.

Rostrumil osalenud teoste tase oli väga tugev, kuid selget võitjat ei oleks osanud ennustada. Paljusid töid iseloomustas huvitav karakteristika, mis väljendus eeskätt helikangas toimuvates väikestes ja kiiretes muutustes (olgugi et suur osa teoseid olid aeglased) ning lõpututes teravuste ja dünaamiliste kontrastide kõrvutamises. Tänavuse rostrumi väljavalituks võib pidada klarnetit, mis domineeris paljudes teostes.

Rostruminädala kolmanda päeva, järjekorras viienda kuulamissessiooni avasid eesti heliloojate teosed: Maria Kõrvitsa „Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi“ ja Ülo Kriguli „Vesi ise“. Oli päikeseline ja ilus hommik. Delegaatidele loodud kuulamisruum uhiuue Rahvusliku Muusikafoorumi kammersaalis oli hämaravõitu, kuid esimene tass kohvi oli kõigil joodud ja kuulamismeeled ühtviisi erksad ja avatud. Eelmistel päevadel oli meie kõrvu jõudnud juba tundide kaupa nüüdismuusikat, ometi tundsin minagi nende teoste kõlades midagi seniolematut. Panin lihtsalt silmad kinni, kuulasin ja veendusin, et need kaks teost viivad endaga mõneks ajaks kuhugi kaasa. Need on pealtnäha küll erinevad heliteosed ja ka eri koosseisule, ent mõlemale on omane mingisugune ühine mõtlemine, kõlatundlikus ja rahuhõlmav väljenduslaad, sisemine laulvus, füüsiline tunne ning poeetiliselt kaunis pealkiri. Midagi sellist leidub ainult eesti muusikas, tunnistas mitu delegaati. See on imeline tunne, kui kümmekonna minuti jooksul võisin kuulates kogu ümbritseva ära unustada.

Meie heliloojad kuulsid rostrumi tulemusi telefoni teel mõni minut pärast auhinnatseremooniat. Rahvusvaheline muusikanõukogu ja Rootsi Raadio tellivad Maria Kõrvitsalt uudisteose, mille esiettekanne on järgmise aasta sügisel Rootsis. Peale auhinnaraha võimaldatakse heliloojale residentuur nende muusikute juures, kellele ta hakkab teost looma. Maria Kõrvits saab kingituseks ka 3D-skulptuuri, mis valmib spetsiaalselt tema võiduteose põhjal. Mõistagi pälvivad Maria Kõrvitsa ja Ülo Kriguli rostrumil osalenud teosed rahvusvahelist tähelepanu üle kogu maailma.

Rostrumi põhikategoorias tuli võitjaks Šveitsi esindanud helilooja Oscar Bianchi teos „Partendo, Lasciando le erbe tali quali sono“ kontratenorile ja ansamblile. Võimalik, et Itaalia päritolu Bianchi (sünd 1975) oli tänavuse rostrumi tuntuim helilooja, kes on juba pälvinud tunnustust ja rahvusvahelisi auhindu. Just praegu muudab ta aga oma stiili ja võtab uue suuna muusika loomisel. Võidutöös on ühendatud killuke huumorit tugeva emotsionaalsusega. 22 minuti vältel sulanduvad selles maitsekalt ja delikaatselt barokilikud vihjed, pikad kontrollitud fraasid ja tugevalt hoitud pinge. Kõik kokku on naljakas ja tõsine üheaegselt. Oscar Bianchi saab uudisteose tellimuse Prantsuse Raadiolt.

Rahvusvaheline heliloojate rostrum on maailma üks tähtsamaid nüüdismuusika foorumeid, mõnikord nimetatud ka konkursiks, kuigi muusika kuulamine ja hindamine on seal vaid üks aspekt. See on maailma eri paikadest pärit raadioinimeste ja ringhäälingute esindajate kokkusaamine ning koht uue muusika avastamiseks ja levitamiseks. Delegaadid lahkuvad uute kontaktide ja teadmistega silmapaistvatest heliloojatest, kohvrid heliplaatidest pungil, ning tutvustavad rostrumil kõlanud heliteoseid järgmisel hooajal oma kuulajatele. Mulluse rostrumi põhikategoorias viienda koha pälvinud eesti helilooja Liisa Hirschi teos „Tõus … Laskumine“ oli paljudes raadiojaamades eelmisel hooajal üks enimmängitud rostrumi teos.

Kuulamissessioonide järel korraldati rostruminädalal avatud mikrofoni arutelusid, kus arutleti nii nüüdismuusika hetkeseisu kui ka rostrumi formaadi ja selle võimalike uuenduste üle. Iga-aastane vestlusring toob tagasi teema, milliste kriteeriumide järgi delegaadid teoseid kuulavad ja neid hindavad, millised on nüüdismuusika piirid ja kui hästi sobivad siia improvitsatsioonilised, jazz­muusikat või popmuusika elemente hõlmavad teosed. Mõni neist teemadest kerkis esile juba eelmisel aastal, kui rostrum oli Tallinnas. Viimaste aastate olulisem mure on jätkuvalt paljude ringhäälingute nüüdismuusikale keskendunud programmide sulgemine või kulude kärpimine ja delegaatidel oli samuti raske siin lahendusi leida.

Selge on see, et Eestit, siinset nüüdismuusika õitsemist ja kajastamist raadioeetris imetletakse mitmel pool maailmas. Eesti heliloojad on rostrumil läbi aastate olnud ühed edukamad. Mitme võidu kõrval (üks põhi- ja neli noortekategoorias) on suurem osa teoseid pääsenud kümne parima soovitatud teose nimekirja. Imetlusväärse Arvo Pärdi kõrval tuntakse huvi Erkki-Sven Tüüri ja Helena Tulve tegemiste kohta ja uuritakse, kuidas on omavahel seotud Tõnu ja Maria Kõrvits. Delegaadid on püüdlikult õppinud selgeks eesti keeles esinevate täpitähtede häälduse ja teavad täpselt, et Ülo Kriguli teose „Vesi ise“ pealkiri kõlab originaalkeeles eriti poeetilisena.

Johanna Mängel oli Eesti delegaat tänavusel rostrumil Wrocławis.

---

Rostrumi noorte, alla 30aastaste heliloojate kategoorias märgiti peale võiduteose ära kaks soovituslikku teost: mehhiko helilooja José Andrés Guadarrama Ramíreze „Yugen“ vibrafonile kaheksal käel ning soome helilooja Lauri Supponeni „Ti-ti-uuu“ akordionile ja elektrikitarrile.

Põhikategooria tasavägised punktid tõid järgmised tulemused: II Ülo Krigul teosega „Vesi ise“ segakoorile ja fonogrammile, III–V argentiinlane Anabella Enrique teosega „Cuando la luna descendia a la terra“ neljale võimendatud viola da gamba’le, bulgaaria helilooja Peter Kerkelovi „Time études“ orkestrile, kahele naiskoorile ja soolohäälele ning serbia helilooja Svetlana Maraši „Dirty Thoughts“ instrumentaalansamblile ja live-elektroonikale. VI–VII tšehhi helilooja Petr Cígleri „Daily Patterns“ ja prantslase Sebastian Rivas’ „Esodo Infinito“, mõlemad orkestrile, VIII prantsuse helilooja Pasquale Corrado keelpillikvartett „Autoritratto con Quartetto“ ning IX–XII võrdse tulemusega Maria Kõrvitsa orkestriteos „Langedes ülespoole, taeva kaarjasse kaussi“, norra autori Therese Birkelund Ulvo klarnetikontsert „Shadows and Shields“, rootslase Cristian Marina kammer­ansamblile kirjutatud „Four on Five“ ning argentiina helilooja Juan Pablo Nicoletti sümfooniaorkestrile ja pärimuspillidele loodud „Qha­paq­kunap“.