Uus

Saale Fischer

Palju õnne „Violet Wind’si“ esiettekande puhul, räägi palun Raschèr Saxophone Quarteti rollist selle teose sünni juures.

Peeter Vähi: Raschèr Saxophone Quartet (RSQ) on „Violet Winds’i“ üks tellijatest ja loomise initsiaator. See on mulle kui heliloojale suur au, sest RSQ on vaieldamatult saksofonikvartettide kuningas, millele iseloomulik ülim professionaalsus, esituse perfektsus jne. Pealegi andsid nad lubaduse esitada seda teost pärast esiettekannet veel mitukümmend korda maailma eri paigus.

Millele viitab pealkiri „Violet Winds“?

Teos on saanud inspiratsiooni väga konkreetsest visuaalsest unenäolaadsest kujutluspildist, mille keskmes olid lillakad-violetsed õhuvood, tuuled, vihmad … Tuule ja vihma efekt on näha ka partituuris: saksofonistid kohati lihtsalt puhuvad läbi pilli, kostab vaid tuulesarnane heli, löökpillide hulgas on ka rain stick, mis kõlab nagu vihmarabin.

Kuidas oli heliloojana saalis oma teost kuulata? Kas jäid rahule või tahaksid veel midagi kohendada?

Olen esmaesitusega rahul, nii RSQ, Klaaspärlimäng Sinfonietta kui dirigent Andres Mustoneniga. Kui mulle tundus, et miski oleks võinud olla teisiti, siis see oli seotud teose enda, mitte esitusega. Nii tegingi partituuris esi­ettekande järel mõne pisimuudatuse, peamiselt dünaamika ja strihhide osas. See on üsna loomulik asjade käik, vaid harvadel juhtudel suudab helilooja sajaprotsendiliselt teost oma peas ette kujutada. Ka suured heliloojad on reaalset kõla kuulnuna teinud teosesse parandusi: Šostakovitš on koostöös Mravinskiga täiendanud sümfooniaid, Arvo Pärt on rääkinud, et on oma IV sümfooniat täiendanud-täiustanud koguni viiel korral.

Pole ehk liigne märkida, et RSQ mängib vanade (Adophe Saxi aegsete) pillide koopiatel, mis on erakordselt pehme kõlaga. Kui sama teost esitaks mõni teine kvartett märksa säravama ja ülemheliderikkama tämbriga pillidel, oleks tulemus hoopis teine. Olen arvestanud ka selle võimalusega.