Pealelend: Taaniel Raudsepp, Tallinna Kunstihoone juhataja

Reet Varblane

Tallinna Kunstihoone kuvand on Taaniel Raudsepa juhatajaks valimisega märgatavalt silmapaistvamaks muutunud: seda võis lugeda ka Eesti Ekspressi möödunud aasta kunstielu kokkuvõttest, kus enamik küsitletutest tõi just selle juhtumi heakskiitu väärivana esile. Uuel tasemel koostöövõimaluste tunnustamist õhkus ka EKLi presidendi Vano Allsalu valimisprogrammide lubaduste kommentaarist (Sirp 13. II).

Tallinna Kunstihoone kuraatorikonkurss aga kukkus läbi. Uut konkurssi ei korraldatud ja 2. märtsil tuli Tallinna Kunstihoonest teade, et 1. aprillist asub kuraatori ametikohal tööle Anneli Porri. Pressiteatele oli lisatud Kunstihoone nõukogu liikme Lylian Meistri põhjendus, et „nõukogu leidis peaaegu üksmeelselt, et vaatamata perekondlikule seotusele sobib Anneli Porri kuraatori kohale suurepäraselt“ ja et „Kunstihoone huvides on võtta tööle sedavõrd [—] laialdase kuraatorikogemusega spetsialist, kes tunneb nii kaasaegse kunsti kui disaini valdkonda“.

Olen veendunud, et mitte keegi, kes vähegi Eesti nüüdiskunstivälja tunneb, et kahtle Anneli Porri sobivuses sellele kohale. Sellegipoolest mõjub selline valik n-ö perefirma arendamisena.

Kuidas seda valikut kommenteerid?

Pöördusin Anneli Porri poole ning palusin teda endale appi, kui oli selge, et avalik konkurss ei andnud tulemust. Olin kaunis pettunud: hoolimata suurest vastutusest ja küllalt kõrgetest nõudmistest saab sellel ametikohal Eesti kunstielus kaasa rääkida ja aidata ühel kesksel institutsioonil areneda. Olin pöördunud mitme võimaliku kandidaadi poole ning palunud konkursil osaleda, ootasin nende avaldusi viimase hetkeni.

Kunstihoone vajab professionaalset kuraatorit. Eelarves ei ole sellist raha, et kedagi n-ö üle osta, pealegi oleks selline käik ebaõiglane teiste töötajate suhtes. Pärast Anneli Porrilt nõusoleku saamist pöördusin meie perekondliku küsimusega Kunstihoone nõukogu poole. Sain volituse sõlmida tööleping ning kohustuse informeerida nõukogu kõigist Porrit puudutavatest ametialastest otsustest (lepingumuudatused jne) enne nende tegemist. Tean, et olen saanud oma meeskonda professionaali, kelle ametialastele oskustele ning tööeetikale võin lõpuni kindel olla.

Kaalusin ka rahvusvahelise otsingu korraldamist, kuna näiteks Leedus, kus kunstiakadeemias saab õppida kuraatoriks, on tööturu situatsioon teistsugune. Loobusin sellest, sest (esimene) kuraator peab süvitsi tundma Eesti kunstielu, kunstiajalugu ja ühiskonda ning suutma suhelda eesti keeles.

Milliseks kujuneb Tallinna Kunstihoone töötajaskond?

See on kujunemisjärgus. Praegu on tööl koordinaator (0,8 töökoormusega), haridustöötaja (0,5 töökoormusega), juhataja, raamatupidaja ja saalitöötajad. Tehnikutööd teeb installatsioonifirma Valge Kuup, peatselt lisandub kuraator.

Koostasin küll enne kandideerimist võimaliku struktuuri, kuid lähtuda tuleb ikka tegelikest oludest, inimestest ja võimalustest. Selge on, et oluliselt suureneb Tallinna Kunstihoone enda roll programmi loomisel ning külaliskuraatorite ja kunstnike toetamisel. Loodetavasti tuleb kuraatoriametikohti juurde. Laienema peab ka publiku- ja haridusprogramm ning peame suutma pakkuda suuremas mahus installatsiooniteenust. Senisest märksa enam tuleb panustada kommunikatsiooni. Ühtede ülesannete täitmise juures kaasame partnereid, teiste puhul tuleb inimesi tööle palgata.

Kuraatorikonkursi kuulutuses seisis ka, et „programmi eest vastutab kuraator“ ja et „programm koostatakse Kunstihoone meeskonna ühise töö tulemusena“. Kas sellest võib aru saada, et näitustele avalikku konkurssi enam ei toimu? Aga kui kellelgi on hea idee, mida ta tahab just Tallinna Kunstihoones teostada, kuidas ta peaks siis toimima?

Programmi koostamise põhiroll jääb kuraator(e)ile, see muidugi ei tähenda, et ta (nad) ise suurema osa näitusi kureerib(vad). Meeskond töötab vähemalt kaks aastat ette planeeritud programmiga. (Programmi põhimõtete kohta vt Kunstihoone veebilehelt.)

Tallinna Kunstihoone ei korralda enam tähtajalisi avatud näitusekonkursse. Meie eesmärk on töötajate, kunstnike ja kuraatorite tihe koostöö. Kõik, kes on huvitatud näituse korraldamisest Tallinna Kunstihoones, on väga oodatud oma ideid pakkuma. Selleks palume, et saadaksite sünopsise (kuni 1/2 A4) oma ideega, millest saab diskussiooni alguspunkt. Näituste ideid võtame vastu ning kohtume huvilistega kogu aeg. Kui näitus lülitatakse Tallinna Kunstihoone programmi, siis selle minimaalne ettevalmistusperiood on pool, maksimaalne kaks aastat. Kunstihoone ja näitust korraldava osapoole vahel sõlmitakse leping. 2016. aasta teise korruse näitusesaalide programm kuulutatakse välja novembris, galerii ja Linnagalerii omad detsembris.