Vikipeedia täiendab seda, mis kahjuks üldse puudub

Marek Strandberg

24. augustil sai eestikeelne Vikipeedia üheksa-aastaseks. Juba kolmandat aastat on olemas ka võrokeelne Vikipeediä. Ülemaailmne vikisüsteem sai aasta algul kümneaastaseks. Vaieldamatult on viki muutnud võrkkirjutamise ja võrkmõtlemise iseloomu ning teinud tekstide paindliku  seostamise kultuuri loomulikumaks osaks. Vikipeedia väitel on selle nimi tuletatud Honolulu rahvusvahelise lennujaama terminalide vahel kulgeva wiki-wikisüstikbussi nimest. Lühim ja kiireim tee faktide vahel. Oma mõtteid vikikeskkonna rollist ja mõjudest-võimalustest jagab lugejatega Eesti vikinduse tegemistele kaasa aidanud Andres Luure.          Kas viki on päris entsüklopeedia või selle asendaja?          Vikipeedia saaks olla palju rohkem päris kui päris entsüklopeedia. Tavalises entsüklopeedias  püütakse katta kõiki olulisi teemasid ja igat teemat napi tekstiga. Maht on aga alati nii piiratud, et põhjalik esitus ei tule kõne alla. Sunnitult kokkusurutud ja üliasjalikku esitust peetakse koguni entsüklopeediate vooruseks. Lugemise teeb see paraku väsitavaks. Vikipeedia kirjutamine on aga kogu aeg pooleli ja otsitavat olulist märksõna ei pruugi seal leidudagi. See ei hakkagi iial asendama valmis tehtud päris entsüklopeediat. Puuduolev köide tekitab  infolüngad. Infot uuendada saab trükitud entsüklopeedia puhul ainult lisaköidete või uue väljaandega. Veebiväljaannete puhul saab info uuendamine olla muidugi enam-vähem sama operatiivne nagu Vikipeedias. Vikipeedias võib kirjutis olla kui tahes põhjalik ja võrguviidetega elavdatud-liigendatud. See on mugavam, kui hoida lahti tervet hulka raamatuid. Ma tean omast käest, kui raske on omandada  terviklikku maailmapilti, kui teadmised on paljudesse raamatutesse laiali pillatud, nii et iga raamatu täielikuks mõistmiseks on tarvis teisi raamatuid. Viki hajutab teadmatusetunde sellega, et toob taustateadmise kiirelt lähedale. Kõik see kehtib ideaaljuhul, siis kui on oskuslikke tegijaid. Kui nad kõik panustaksid piisavalt ning Vikipeedia sisaldaks ka seda, mis tavalised entsüklopeediad. Viki on aga pidevalt pooleli ja me ei teagi, kui suur  see pooleliolemise määr on. Iga kirjutatudki artikkel on ju tegelikult pooleli. Tavaentsüklopeedia teabekatvus tekib Vikipeedias kümme korda suurema artiklite arvu puhul. Nii on siis eestikeelset Vikipeediat tinglikult nagu üks köide kümnest valmis tehtud. 

Tavaentsüklopeediate puhul rõhutatakse ka usaldusväärsust. Põhimõtteliselt saaks Vikipeedia olla isegi usaldusväärsem, sest kõik leitud vead saab kohe parandada ja artiklite autoreid (kes üksteise töösse kriitiliselt suhtuvad) ja toimetajaid võib olla palju rohkem. Lisaks on tarvis meie kõigi ühist hoolt, et Vikipeedias kui meie potentsiaalses universaalses teadmiste varamus ja paljude esmases ja pahatihti ainsas teadmisteallikas oleks kõik korras. Kuidas on vikil Eestis läinud?         

Kui võrrelda Vikipeedia praegust mahtu eesti keele kõnelejate arvuga, siis tuleb välja, et me oleme üsnagi esirinnas. Kõige lihtsam on edenemist mõõta artiklite arvuga (tuletan meelde, et see on pooleliolevate artiklite arv, sest Vikipeedias on alati kõik pooleli!) ning eeldada, et kõik muu edeneb umbes sama kiiresti. Juba  pikemat aega on see näitaja kasvanud enamvähem lineaarselt; igal aastal alustatakse keskeltläbi 10 000 uut artiklit. Praegu on artikleid 87 237, selle aasta sees peaks 90 000 täis saama. Aga ingliskeelses Wikipedias on 3 719 792 artiklit, saksakeelses 1 277 781 artiklit. Selleks et meil oleks kõiki olulisi teemasid kattev vikientsüklopeedia, oleks tarvis vähemalt pool miljonit artiklit. Arvutage ise, kui palju meil senise tempo juures selleks aega läheb. Aktiivseid  tegijaid, kes päevast päeva oma aega Vikipeediasse panustavad, on meil kümmekond. Kui neid oleks sada, oleks meil kasutatav entsüklopeedia käegakatsutaval kaugusel. Kui neid oleks tuhat, siis me saaksime juba igas mõttes palju parema entsüklopeedia, kui unistada osatakse. Vikipeedia võimalused lubavad ennustada murdepunkti. Loodetavalt mõistetakse õige pea, et parim koht oma teadmiste kogumiseks,  talletamiseks ja korrastamiseks on meie kõigi ühine Vikipeedia. Kogu eesti keeles õpitu ja õpetatugi koht võiks olla Vikipeedias. Nii ei lähe asjad meelest. 

Samal ajal on vikikeskkond oma kvaliteedilt küllalt hüplik ja eritasemeline. On see probleem? 

Probleemiks ei ole mitte kvaliteedi hüplikkus, vaid halvakvaliteedilise materjali olemasolu. Lahenduse saab tuua ainult võimekate toimetajate ja kirjutajate lisandumine. 

Kas Vikipeedial on veel eeliseid võrreldes tavaentsüklopeediaga? 

Olen teinud kaastööd ka tavaentsüklopeediale ja tunnen omal nahal, et töö Vikipeedias on tunduvalt tõhusam. Esiteks, Vikipeediasse võib panna kõik, mida osatakse kirjutada, trükitud entsüklopeedias läheb põhiline energia valiku tegemisele, kuidas täita artikli jaoks ette nähtud napp täheruum. Teiseks, kui pead artikli koostama üksinda, võtad endale suure vastutusekoorma, mis paneb lõputult vaevlema. Sellist tööd ei saa teha lõõgastuseks. Vikipeedias ei ole midagi hullu, kui kõik ei ole viimase peal täiuslik, sest sa ise või keegi teine võib artikliga edasi töötada. Entsüklopeediateski on vigu, mis raiutakse igaveseks ajalukku.         

Kas ühiskond või riik saab midagi viki edendamise heaks teha?     

Kui, siis muuta suhtumist. Vikipeediat ei koosta friigid, vastandudes professionaalidele. Tähtis on mõista, et teatmeteose koostamine on jõukohane paljudele. Entsüklopeedia tegemine ei nõua mingit lihtsurelikule kättesaamatut tarkust. Vahel on tahet rohkem kui oskusi, ja  võimekad on sageli üleliiagi enesekriitilised. Võimekate inimeste koostöö annab parima tulemuse. Vikipeedia edendab arusaamist, et entsüklopeedia ei ole lihtsalt teenus, mida kujutletavad minust targemad inimesed mulle osutavad (või siis isehakanud, minust rumalamaks osutunud inimesed mulle osutada püüavad), vaid meie kõigi ühine asi, millesse on mõtet jõudumööda oma panus anda.   

Kuidas Vikipeedia ülalpidamine toimub?   

Raha annetatakse üleilmsele Wikimedia sihtasutusele ja sealt edasi sõsarprojektidele. Selle eest ei tasuta kaastöölistele, kuigi on ette tulnud, et mõni riik või ettevõte on maksnud artiklite eest. Vabatahtlikud peavad seda ebaõigeks. Eks sellist maksmist toimub ilmselt ka varjatult. Eestis korraldab Vikipeedia arengut MTÜ Wikimedia Eesti. Vikipedistide kokkutulekuid ja üritusi riigimeedia kajastab. Presidentki on Eesti Vikipeediale tunnustust avaldanud. Viis, kuidas ühiskond ja riik saaksid Vikipeedia ja sõsarprojektide tegevusele kaasa aidata, võiks olla avaliku arutelu aineks. Nimetan mõned võimalused. Riik võiks rahalise toega kaasa aidata vajalike tekstide, kujutiste jne vabastamiseks autoriõiguste alt. Seadused võiksid kergendada kujutiste vaba levikut,  mida takistab näiteks panoraamivabaduse (õigus vabalt levitada fotosid avalikus ruumis asetsevatest objektidest – toim.) puudumine Eestis. Eesti seadused ei anna ka mingit võimalust autoriõigusega kaitstud kujutiste alandatud kvaliteediga reprodutseerimiseks Vikipeedias (sellise võimaluse annab näiteks USA-s fair use’i kontseptsioon), mistõttu artiklite illustreerimise võimalused on piiratud. Tegevusel Vikipeedias (nagu üldse teaduse  populariseerimisel) peaks olema suurem kaal – õigemini, mingigi kaal, sest praegu seda lihtsalt pole akadeemiliste töötajate töö hindamisel: see annaks neile rohkem võimalusi aidata kaasa meie ühise teadmistevaramu kvaliteedi tõstmisele.     

Viki ja häkkerlus. Kas vikikeskkondi on rünnatud?     

Ma ei tea, et Vikipeediat oleks tabanud mõni tõsine küberrünnak. Vikist ilmajäämine pole vahest nii valus kui pangakontost. Vikipeedia kirjutajatel muidugi tekiksid ärajäämanähud. Väiksemad rünnakud, mida me nimetame vandalismiks, on tavaliselt hõlpsasti tõkestatavad.  Kõige tõsisem oht on väärinfo lisamine ja olemasoleva info muutmine viisil, mis ei tekita kahtlust: toimetajad ei jõua kahjuks kaugeltki kogu materjali kontrollida.   

Viki ja personaalia. Personaalia on, vähemalt Eestis, hüplik kindlasti. On artikleid, mis on kirjutatud poolehoidjate ja PR-tegelaste poolt; on ka artikleid, mille elulooliste andmete esitaja on kirjeldatud isiku suhtes vaat et ülikriitiline. Millest see?   

Vikipeedias on võimalik kirjutada näiteks iseendast või oma tööandjast või sõbrast või vaenlasest, kui tegu on avalikku huvi pakkuva isikuga, ja kui isik on entsüklopeedia seisukohast ilmselgelt tähtsusetu, siis artikkel muidugi kustutatakse pikema jututa. Niisuguste artiklite osatähtsus on küll päris väike: valdava enamiku artikleid isikute kohta algatavad vikipedistid, kellel otsene isiklik suhe artikli teemaga puudub. Hullem on lugu siis, kui isikut püütakse näidata mingis kindlas valguses. Niisugusel juhul püüavad tegijate tuumikusse kuuluvad inimesed kindlasti midagi ette võtta. Näiteks kui ilmub tendentslik artikkel poliitiku kohta, siis võib seda täiendada nii, et isu Vikipeediat kuritarvitada kaob ära. Erinevalt näiteks ingliskeelsest Wikipediast ei tee me paljalt sellest, et kirjutatakse iseenese kohta, mingit numbrit, sest määrav on artikli sisu, mitte selle autor. Isiku huvipakkuvuse künnist on muidugi  raske määratleda ning piiripealsetel juhtudel on meil olnud ka ägedaid vaidlusi. Problemaatiline on ka see, kui põhjalikult tuleks käsitleda eluloolisi üksikasju, eriti eraelu. (Selge on muidugi see, et seda saab üldse teha ainult avalike allikate põhjal tõendatavuse nõudest tulenevates piirides.) Isikuandmete kaitse seadus annab igale inimesele õiguse keelata oma isikuandmete avaldamise, seega siis ka artikli kirjutamise tema kohta. Kui mõni vähem oluline  ja vähem tuntud isik nõuab enda kohta kirjutatud artikli kustutamist või teatud andmete eemaldamist, siis võib seda ehk ka ilma suurema kahjuta teha. See võimalus on aga avatud igaühele, mis tundub olevat terve mõistuse vastane. Tundub, et seaduse koostajad ja andjad ei ole olnud teadlikud sellest, et on olemas Vikipeedia, mis erinevalt ajakirjandusest ei avalda seni avaldamata fakte. Klausel ülekaaluka avaliku huvi kohta käib aga ainult  ajakirjanduse kohta.   

Viki on väga levinud töövahend kooliõpilaste hulgas kõikvõimalike referaatide ja tööde tegemisel. Missugune on viki roll hariduses?   

Vikipeedia artiklid on referaadid. Kui keegi kasutab Vikipeedia artiklit referaadi allikana,  siis ta on jätnud tegemata kaks asja, mida temalt oodati: ta ei ole materjali mitmest allikast kogunud ning ta pole ka hinnanud allikate usaldusväärsust. Sellepärast ongi paljud õppejõud Vikipeedia peale pahased. Soovitaksin läheneda asjale hoopis teisest küljest. Tehke ülesandeks kirjutada oma referaat Vikipeediasse, st tegelda Vikipeedia täiendamise ja parandamisega. Siis ei lähe ka referaadi tegemiseks kulutatud vaev kaotsi. Vikipeedia tegijad on valmis tegema koolitusi neile, kellel on Vikipeedia toimimise mõistmisega raskusi. Vikipeedia kirjutamine võib lähtuda nii õpetamise kui ka õppimise soovist. Kui mul on teadmisi nii palju, et nad minusse enam ära ei mahu, võin ma nad Vikipeediasse kirja panna. Kui ma aga tahan, et mul oleks rohkem teadmisi, siis tasub kirjutada Vikipeediasse artikkel asjadest, mida ma ei tea. Teadmised, mis kirja saavad, saavad ka minu omaks. Vikipeediat  loen ma parimal viisil siis, kui ma kogu aeg mõtlen, kuidas loetavat teksti saab paremaks teha. Ja kui mõtlen välja, siis ka tegutsen. See võib nõuda palju tööd kirjandusega.       

Kui palju toimetajaid on eestikeelsel Vikipeedial ja kui palju on neid Wikipedial üldse?       

Raske on määratleda, keda lugeda toimetajaks. Juunis 2011 tegi eesti Vikipeedias üle 100 muudatuse 21 kasutajat. Pidevalt on see arv olnud üle 20 alates jaanuarist 2008. Kõigis Wikipediates kokku oli see arv 10 316. Alates novembrist 2006 on see arv olnud üle 10 000. Finantsaastal 2009/10 sai Wikimedia Sihtasutus annetustena maailmast 14,490 miljonit USA dollarit. Kuludest 77% läks Vikipeedia ja sõsarprojektide ülalpidamisele ja mitmesuguste  programmide elluviimisele, 10% moodustasid üld- ja halduskulud ning 13% läks raha kogumiseks.   

Miks Vikipeedia tegijad kirjutavad kasutajanimede all, millest ei selgu, kellega on tegemist?   

Erinevalt tavaliste entsüklopeediate koostamisest  toimub kogu toimetamistöö täiesti avalikult. Kõik vead saavad kõigile teatavaks. Kui palju on neid, kes seda välja kannatavad? Mulle on öeldud, et oma töö parandamise kogemine on hirmus isegi siis, kui oled anonüümne. Anonüümsus on hea ka sellepärast, et kui pole teada, kes on kes, siis ei teki liigset aukartust ega eelarvamust: sinu töö kõneleb iseenda eest. Tõsi küll, enamiku põhiliste tegijate isik on Vikipeedia ringkonnas teada ning mõnikord kohtutakse ka näost näkku. Muidugi ei ole kellelgi keelatud ka oma nime all esineda või nime oma kasutajalehel avaldada. Arvestades asjaolu, et Vikipeedia ei saa tugineda kirjutajate autoriteedile, on usaldatavuse tagamiseks sugenenud nõue, et artiklites öeldu oleks toetatud viidetega usaldatavatele allikatele.       

Küsinud Marek Strandberg