Sel reedel Sirbis

Eneli Kindsiko, Sandra Haugas, „PISA-pimedus“ Ene Grauberg, „Milline ülikool millise ühiskonna jaoks?“ Martin Aidnik, „Kõrgharidus vajab senisest suuremaid lisainvesteeringuid“ Pille-Riin Larm vestles Maarja Kangroga Tiia Kõnnussaar, „Kas sugu loeb?“ Kätlin Kaldmaa, „Milleks meile naiskirjanike seminar?“ Suvine teatribuum ei ilmuta vaibumise märke Tristan Priimägi „Navigaator Pirxi“ uuest tulemisest Johannes Lõhmus, „Kuidas filmi kätte mitte ära surra“ Merle Karro-Kalberg vestles Valentin Klausiga Karl Erik Miller, „Linnatänav eeldab teistmoodi lähenemist“ Reet Hiiemäe, „Usundiuurijana meelte videvikus“ Margus Ott, „Argidialektika XXVIII. Õigus ja süü“ Esiküljel Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Arenguseire Keskuse ekspert ja Tartu ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko. Piia Ruber

ENELI KINDSIKO, SANDRA HAUGAS: PISA-pimedus
Haridussüsteemis ebavõrdsuse märkamise ja kõige haavatavamate järeleaitamise asemel oleme keskendunud meie PISA-tubliduse rõhutamisele.
Kas PISA edu on igale Eesti lapsele kättesaadav? Ei ole, aga oleme paraku selle liiga hilja avastanud, olles kaua olnud PISAst pimestatud. Eesti hariduspoliitikas peaks olemasolevate registrite kasutamine kujunema tavapäraseks ning hariduspoliitilised järeldused ei tohiks jääda toetuma vaid välismaistele ja väikese segmendi põhistele küsitlustele.

ENE GRAUBERG: Milline ülikool millise ühiskonna jaoks?
Segaduse kõrghariduses ja õppejõudude ebakindluse on tekitanud postmodernse ühiskonna institutsionaalne tasakaalutus.
Muutused ühiskonnas ja kõrghariduses toovad kaasa õppimis- ja õpetamisviiside pideva ülekaalumise ja arendamise vajaduse. Kogumiku „Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas“ väärtus peitub eri vaatenurkade esitamises ning paljude valdkondade ja ülikoolide uuringute ja kogemuste kokkutoomises. Loovained, õpetajakoolitus, arheoloogia, meditsiin; õppejõud, üliõpilased ja õppekavajuhid – see loetelu näitab raamatu haaret ja tahet kõnetada laia lugejaskonda.

MARTIN AIDNIK: Kõrgharidus vajab senisest suuremaid lisainvesteeringuid
Pankade maksustamine on avalikus diskussioonis samahästi kui olematu ja meedias maha vaikitud.
Uue akadeemilise aasta alguses on asjakohane pöörata tähelepanu kõrgharidusele. Pärast 2010ndate kahanemisetrajektoori on sektor paremini stabiliseerunud. Möödas on kõige raskemad kasinuseaastad. Akadeemiliste töötajate ja teadlaste suurem häälekus on kaasa toonud mõningaid tulemusi. Kõrgkoolide ametiühingute hinnangul vajab kõrgharidus nüüd uut kasvuperioodi. Kasv seisneks nii töötajatele kui ka üliõpilastele akadeemilise vabaduse tingimuste loomises. Sektori väiksus tähendab, et ametiühingute visioon on teostatav. Riigile see on valikute küsimus. Senisest hoopis rohkem tuleb hakata maksustama pankade suurkasumeid.

Kuri inimene, kes pikaks ajaks vedelema jäetud asjad utiliseerib. Pille-Riin Larm vestles Maarja Kangroga
Augustis täitus Maarja Kangrol sada päeva Eesti Kirjanike Liidu juhina. Nii mõnigi valimisprogrammi „Rõõmsam literaat“ punkt on õnnestunud juba täide viia, lahendada on aga tulnud ka ootamatusi.

TIIA KÕNNUSSAAR: Kas sugu loeb?
Igal eesti keele kõnelejal ja kultuuri kandjal on oma rahva, kultuuri ja järeltulijate ees vastutus, mida ei saa kanda keegi teine. Ühiskonnal on vaja ka naiste vaadet ja kogemust.
Valmistudes ettekandeks Eesti esimese naiskirjanike seminari tarvis otsustasin oma vaistlikule tundele kinnitust leida kuivast statistikast. Juttu tuleb naiste esindatusest meediapildis, mida sellest järeldada ja kus on see probleemi juurikas.

KÄTLIN KALDMAA: Milleks meile naiskirjanike seminar?
Esimesel seminaril jõuti seisukohale, et naissoost kirjanikel tuleb asutada oma auhind ja ühendus.
Nagu paljud ettevõtmised, nii sai ka naiskirjanike seminar alguse kirjanduse tagatoa eravestlustest. Naise elu Eestis ei ole parimatel hetkedelgi lihtne, aga sellisel aastal, kui eesti kirjanduse aastaauhinnad lähevad sajaprotsendiliselt meeskirjanikele ja žürii juht Katrin Laur annab teada, et kahjuks ei ilmunud eelmisel aastal naisautoritelt auhinnaväärilisi raamatuid (Eesti Ekspress, 9. IV 2024), ei jäägi muud üle kui otsustavalt tegutsema asuda. Vähemalt öeldi „kahjuks“, eks ole.

TAMBET KAUGEMA: Suvine teatribuum ei ilmuta vaibumise märke
Lõppeval suvel tõid teatrid-trupid välja ligikaudu kuuskümmend uuslavastust. Suvine teatripilt sai kirju ning seejuures ebaühtlase tasemega: oli nii õnnestumisi kui ka lavastusi, mille puhul jäädi materjalile alla või oli ka valitud materjal ise kehv või ei paistnud kuskilt otsast tegijate ind midagi kunstiliselt väärtuslikku korda saata. Mida arvavad teatrisuvest kriitikud ja milliseid lavastusi-rolle esile tõstavad?

TRISTAN PRIIMÄGI: Navigaator, stalker, alpinist
12. septembril on põhjust rõõmustada nii ulme kui ka eesti filmi fännidel, sest piiratud kinolevisse jõuab „Navigaator Pirx“, üks meie filmikunstiloos mitmeti oluline või vähemalt eriline film, seekord taastatud kujul ja eestikeelse dublaažiga. Eestikeelset versiooni on pikka aega pärast filmi esilinastumist olnud väga keeruline näha. Tavaliselt on näidatud kas vene- või poolakeelset (ses keeles linastus film maikuus ka Tartu Elektriteatris ulmefilmide festivalil „Stalking Eastern Europe“).

JOHANNES LÕHMUS: Kuidas filmi kätte mitte ära surra
Augusti lõpus toimus Roostal juba traditsiooniks saanud dokumentalistide suvekool, mis korraldati tänavu esimest korda koos Eesti Filmirežissööride Gildiga. 2013. aastast toimunud koosviibimised on dokitegijad kasvatanud ühtseks filmiseltskonnaks, kellega jagatakse loomingulisi õnnestumisi, pikale veninud tootmisperioodist saadud peavalu, vaimse tervise muresid ning filmidega festivalidel rännates talletatud teadmisi.

Inimene on ka linnaloodus. Merle Karro-Kalberg vestles Valentin Klausiga
Kui ma ligi aasta tagasi asusin otsima värskeid linnaökoloogia ja linnalooduse uurimusi, jõudsin kiiresti Valentin Klausi teadustööni, kus on väga hästi ja konkreetselt kokku võetud paljud pained, millega linnas tegeleda tuleb, avardas terminivara ja juhatas lahendusteni.
Augusti lõpus oli Bochumi Ruhri ülikooli elurikkuse ja linnaökoloogia professor Valentin Klaus Tartus, kus astus üles Ökoloogilise Taastamise Ühingu Euroopa sektsiooni TÜ maastike elurikkuse töörühma korraldatud ökosüsteemide taastamise konverentsil. Järgnevalt vestleme linnaökoloogia arengusuundadest ja sellest, mille poolest linnaloodus muust loodusest erineb.

Karl Erik Miller: Linnatänav eeldab teistmoodi lähenemist
Mõelda võiks nii, et ristmikud on linlaste kohtumispaigad, kus on ruumi olemiseks ja tegutsemiseks, ning tänavad on selleks, et need omavahel ühendada.

REET HIIEMÄE: Usundiuurijana meelte videvikus
Elva laululaval ja selle ümbruses toimunud kontsert-ööpidu „Meelte videvik“ ajendas analüüsima rituaali, pühaduse ja kommertsi hämaralasid.
Siinse analüüsi ajendas 17. augustil Elva laululaval toimunud muusikaürituse „Meelte videvik“ uudne formaat. Uudne mitte selles mõttes, et tegemist oleks millegi lausa seninägematuga – eelmisel aastal toimus samanimeline ja -laadne üritus Pärnumaal Reiu jõe kaldal ning osa esinejaidki olid samad, kuid seekordne läbimõeldult ürgelementidele pühendatud rituaali vormi valatud muusikarännak hõlmas terve öö.

MARGUS OTT: Argidialektika XXVIII. Õigus ja süü
Mul on õigus ja sina oled süüdi. Mul on täiesti õigus ja mul pole mingit süüd. Sinul lasub kogu süü, aga õigust pole sul kröömikestki. Sellisena aga mu õigus haihtuks. Sest mul on õigus ikkagi ainult seoses sinuga, kes sa süüdi oled. Süüdlus on lahutamatu osa mu õigusest. Ilma selleta poleks ma üldse teadlikki, et ma olen õige või et mul on õigus, vaid ma lihtsalt oleksin.

Arvustamisel
Jelena Skulskaja „Neljas süžee“
kogumik „Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas“
näitused: Tarvo Hanno Varrese „Vahetult enne …“ ja „Läbipaistvad unenäod“
Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja avakontsert
Tallinna kammermuusika festival
elektroonilise muusika minifestival „Vaskjala sirakas“
Theatrumi „Ufo“
lühimängufilm „Pimeala“

Esiküljel Eesti inimarengu aruande peatoimetaja, Arenguseire Keskuse ekspert ja Tartu ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko.
Piia Ruber