Sel reedel Sirbis

„Vabastav nutt“, Liina Triškina-Vanhataloga vestles Kaspar Viilup Kata Anna Váró, „Veneetsia filmifestivalil kohtub kunst meelelahutusega“ Vestlusring „Disaini disainides“ Mattias Malk vestles arhitekt Jonas Jankega Kaisa Maasik, „Elu tahab Kunstihoones edasi minna“ Uno Veismann, „Kosmoses uuele ringile. Kasutusele võetakse Kuu!“ Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisaru ja laste näokuvade suuräri“ Joosep Susi, Agnes Neier, „Suitsu nurk XXVI. Jüri Talveti „11. septembril 2001 Salzburgi hotellitoas““ Jüri Kolk, „Millest mõtled? Võib-olla hiljem“ Esiküljel režissöör Liina Triškina-Vanhatalo. Foto Piia Ruber

Vabastav nutt. Liina Triškina-Vanhataloga vestles Kaspar Viilup
Liina Triškina-Vanhatalo: „Filmide ja seriaalide kaudu teame väga hästi, milline on elu Inglismaal, Prantsusmaal, Soomes, ka kaugemates riikides, aga milline näeks kinolinal välja meie enda elu?“
Mäletan hästi, kui nägin 2018. aastal Liina Triškina-Vanhatalo debüütfilmi „Võta või jäta“. Õigemini mäletan minišokki, et Eestis on võimalik teha ka tänapäevadraamat. Nüüd, kuus aastat hiljem on ta uue filmiga „Emalõvi“ peagi vaatajate ette tulemas ning minišokist võib sel korral kasvada välja täiemahuline ehmatus, sest sotsiaaldraama asemel katsetab ta ka põneviku- ja trillerimotiividega.
Kui „Emalõvi“ viib meid tumedusse mattunud Tallinna, siis intervjuu Liina Triškina-Vanhataloga on sellele täielik kontrast: istume tema Kalamaja kodu hoovis õunapuu all, lapsed silkavad õues ringi ja hilissuvi ei näita lõppemise märke.

KATA ANNA VÁRÓ: Kunst kohtub meelelahutusega
Veneetsia Kuldlõvi tänavune võitja, hispaania melodraamakuningas Pedro Almodóvar pole kunagi tagasi põrganud kuumade kultuuri- ja/või ühiskonnateemade käsitlemise eest.
LXXXI Veneetsia biennaali rahvusvaheline filmifestival ehk Mostra internazionale d’arte cinematografica 28. VIII – 7. IX 2024.
Veneetsia rahvusvahelisel filmifestivalil on juba ammu aru saadud festivalikülaliste meelelahutuse ja tähesära ihalusest. Maailma kõige esimesele filmifestivalile pandi alus selleks, et suunata tähelepanu itaalia filmikunsti paremikule ja tuua suurimad itaalia staarid Veneetsia Lido saarele. Kaheksa aastakümne jooksul on festival läbi teinud arvukalt muutusi ja saavutanud rahvusvahelise tunnustuse. Veneetsia festivalil on käinud Hollywoodi suurimad nimed ja ka Euroopa ja Aasia filmi üldtuntud staarid.

MERLE KARRO-KALBERG: Disaini disainides
Disainiauhindade mõju ja eesti disaini mineviku ning tuleviku üle arutlevad Tiia Vihand, Ilona Gurjanova ja Kai Lobjakas.
Eesti disaini- ja tarbekunstimuuseumis (EDTM) on oktoobri alguseni avatud näitus, kus on kokku võetud meie möödunud kümne aasta disainiparemik. Kaugel pole ka aeg, mil välja kuulutatakse selle aasta disainiauhindade laureaadid. Selle puhul on vestlusringis EDTMi direktor Kai Lobjakas, disainikeskuse juht Tiia Vihand ning disainerite liidu president, „Disainiöö“ festivali pikaaegne vedaja Ilona Gurjanova. Järgnevas vestlusringis arutletakse disainiauhindade mõju ning eesti disaini üle üldisemalt.

Hoone kui seaduse peegel. Mattias Malk vestles Jonas Jankega
Berliinis tegutsev arhitekt Jonas Janke on võtnud südameasjaks kokku koguda miljon häält, et Euroopas kehtestataks seadus, mis suunab lammutamise asemel renoveerima.
Igal semestril korraldab Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond seeria avatud loenguid. Loengupidajad on ruumiloomega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud praktikud ja teoreetikud. Sügissemestri loengusari kannab pealkirja „S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis“ ning kesksel kohal on seal teisenevad edunäitajad ehitus- ja planeerimiskultuuris. Eelkõige on loengute eesmärk anda sotsiaalsuse mõistele sisu ja rehabiliteerida see Eesti ruumiloomes.

KAISA MAASIK: Elu tahab Kunstihoones edasi minna
Kunstihoone peidab endas lõputult kihistusi, erinevate aegade ja inimeste lugusid.
15. septembril täitub 90 aastat Tallinna Kunstihoone avamisest. Sedavõrd kurvem on juubelit tähistada olukorras, kus maja seisab remondi ootuses juba teist aastat tühjalt ning õhus on igatsust väärika hoone ja sealse sünergia järele.

UNO VEISMANN: Kosmoses uuele ringile. Kasutusele võetakse Kuu!
Kuujaama toetusel oleks kergem saata ekspeditsioone Marsile, Kuud võib käsitleda lennuvarustuse ja koloniaaltaristu katsepolügoonina.
Ilmaruumis kohtusid kaks planeeti.
Esimene: Näed kehvasti välja, vennas, kas haigus kallal?
Teine: Jah, mulle on siginenud inimesed.
Esimene: Pole viga, see läheb mööda!
Tegemist on astrofüüsikute-visionääride musta naljaga. Kui robustne see ka pole, võimaldab see kergitada küsimuse meie eksistentsi kohta kaugemas tulevikus. Kas planeet Maa võib vohavalt paljunenud elusolendid endalt maha raputada? Millal? Alustades planeedi elukaare kaugemast otsast: Maa ja Päike on praeguseks mööda saatnud poole oma lõpp-east.

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK: Vaid üks pilk ja ongi kõik? Tehisaru ja laste näokuvade suuräri
Viimastel aastatel on üksjagu kõneainet pakkunud alaealiste vanuse kindlakstegemise (ingl age assurance) tehnoloogilised lahendused, peaasjalikult tehisintellektile tuginevad kontrollmeetmed, mille järele on avalikus ja erasektoris üha suurem nõudlus, kuna laste ohutuse tagamine nii füüsilises kui digikeskkonnas on alati olnud äärmiselt tähtis

JOOSEP SUSI, AGNES NEIER: Suitsu nurk XXVI. Jüri Talveti „11. septembril 2001 Salzburgi hotellitoas“
Võib vist liialdamata väita, et igasugused heietused kirjanduskriitilistes tekstides sellest, kuidas ühe või teise teemani täpsemalt on jõutud või missuguseid loomingulisi takistusi ja kriise pidi kriitiku õrn hing läbi elama, kipuvad pea eranditult mõjuma tarbetu ballastina. Lubagem alustuseks siiski lühidalt peatuda ühel õpetlikul fopaal, mis tõukas seekordses suitsunurgas käsitlema Jüri Talveti luuletust.

JÜRI KOLK: Millest mõtled? Võib-olla hiljem
Me kõik satume aeg-ajalt teeröövlite otsa. Muidugi, tänapäeval on paljud asjad maskeeritud leebemaks, salongikõlblikuks, aga nende olemus ei ole muutunud. Räägin praegu nendest, kes passivad kaubanduskeskustes ja üritavad internetiühendust või pensionisammast müüa.

Arvustamisel
Timothy Snyderi „Tee vabadusetusse“
Steven Levitsky ja Daniel Ziblatti „Kuidas demokraatiad surevad“
Riho Saardi „Evald Saag. Mees mustas. Tema elu ja aeg 1912–2004“
Juta Kivimäe „Nõmme novellid“
Tõnu Õnnepalu „Siinpool vaikust“
festivalid „Station Narva“ ja „Fuzz Salvation“
kontsert „Oboemängija-multiinstrumentalist Olev Ainomäe 70“
näitused „Keeruline minevik. Jagatud maailm“ ning „Koht öö ja päeva vahel“
kogumik „Teatrielu 2023“
Ugala teatri „Me peale ülalt jälle paistsid tähed“

Esiküljel režissöör Liina Triškina-Vanhatalo. Foto Piia Ruber