Sel reedel Sirbis

Ingrid Ruudi, „Molumbad ja sõltuvuslik arhitektuuripraktika“ Riin Alatalu, „Raha vedeleb“ Martin Aidnik, „Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid“ Märt Väljataga, „Kas kaanon saab valmis?“ Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhid Intervjuu TÜ molekulaarse taimebioloogia professori Hannes Kollistiga Kadri Taperson, „Imelihtne intersektsionaalsus“ Margit Mutso, „Kodukontorilugu seitsmes pildis“ Esiküljel Karli Luik ja Johan Tali Molumba arhitektuuribüroost. Foto Piia Ruber

Esiküljel Karli Luik ja Johan Tali Molumba arhitektuuribüroost

Piia Ruber

INGRID RUUDI: Molumbad ja sõltuvuslik arhitektuuripraktika
Arhitektuur on parimal juhul kui klaaspärlimäng, mis seob semiootilise, kultuurilise, kehalise, keskkondliku, poliitilise ja ehk veel mõne kihistuse ootamatuks ruumiliseks tulemiks.
Molumba arhitektuuribüroo, mida veavad Karli Luik ja Johan Tali paistab parasjagu olevat eriti heas hoos: töös olevaid projekte ja premeeritud võistlustöid on sedavõrd palju, et kodulehel sai ruumgi täis. Värskelt on valminud näiteks Keila laululava, Lasnamäe padelihall, Ankru tänava korterelamu ja Mustjala pansionaat; lisaks Reaalkoolile on ehituses kortermajad Narvas ja Tallinna Manufaktuuri kvartalis. Viimase paari aasta konkursivõitude hulka kuuluvad näiteks Tallinna sadama A-terminali uue hoone ning ümbritseva sadamaala kvartali hoonestuse ja avaliku ruumi projekt, Jõgeva aretuskeskuse ja Haapsalu linnavalitsuse hooned, Sindi kärestikukeskus, TalTechi Mõdriku õppehoone ning Raadi elurajooni planeering, kuid ka teisi-kolmandaid auhindu saanud ja premeerimata võistlustööde hulgas on intrigeerivaid lahendusi mitmeid. Neid kõiki ühendab tugev avaliku ruumi mõõde, aga konkreetsemaks minnes ei olegi nii lihtne öelda, milles seisneb Molumba eripära või nn käekiri – see tabumõiste, mida ometi otsitakse.

RIIN ALATALU: Raha vedeleb
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tegi äsja väga eduka tehingu ja müüs Liberty mõisakompleksi alghinnast ligi kolm korda kallimalt. Mul on hea meel, et väärtuslik mälestis sai tõenäoliselt vastutustundlikud omanikud. Segab vaid see, et kultuurivaldkond jäi taas oma rahast ilma. Nimelt kuulus Liberty suvemõis vabaõhumuuseumi koosseisu.

MARTIN AIDNIK: Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid
Euroopa on teinud suure vea, otsides süüst vabanemist oma ajalooliste kuritegude eest osalusega tänapäeva kuritegudes.
Viimane aasta on Gaza sektorit tundmatuseni muutnud. Iisraeli lakkamatu sõjategevus on kaasa toonud enneolematud purustused ja inimelude kaotuse. Maad on võtnud haigused ja näljahäda. Iisraeli pole suutnud peatada rahvusvahelised õigusinstitutsioonid ega laialdased protestid. USA ja Euroopa riikide vankumatu Iisraeli toetamine näitab, et kõik inimelud pole võrdselt väärtuslikud, vaid on erandid. Palestiinlaste eludele on omistatud väiksem väärtus. Enamik surma saanud palestiinlastest on tsiviilisikud. Agressioon tsiviilisikute vastu tähendab raskete kuritegude toimepanemist. Tegemist on olnud kättemaksuga. Täielikult on võidutsenud Iisraeli sionism, näidates samal ajal oma koletust.

MÄRT VÄLJATAGA: Kas kaanon saab valmis?
Kirjandusklassika tõlkeid on sel sajandil kõvasti juurde sugenenud, aga haridussüsteem ja seltskondlik maineökonoomia suudavad uutele tõlgetele aina vähem püsilugejaid garanteerida.
Eestis on tõlkekirjanduse juurde soetamist ikka ja jälle ja mitmes mõttes kirjeldatud „lünkade täitmisena“. Kui Antoine Chalvin arvustas Ott Ojamaa postuumselt ilmunud artiklikogu „Armastus seaduslikus abielus“ (2010), siis panigi ta arvustuse pealkirjaks selle fraasi. Chalvin märkis (justkui kerge imestusega): „.. enamiku artiklite keskseks postulaadiks on tõdemus, et tõlke missiooniks peab olema kohaliku kirjanduse „lünkade täitmine“ (sõnad „lüngad“ ja „puudujäägid“ korduvad sageli).“

Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhid

Taimeelu süvauuringud. Margus Maidla vestles Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollistiga
Tartu ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist teeb tööd taimedega, keskendudes taimede toimimise molekulaarsete aluste selgitamisele. Ta läheneb taimedele järjest suurema süvenemisega, järjest suurema detailsusastmega, regulaatorvalkude struktuurideni välja, et mõista, kuidas taim elab-areneb, kuidas ta hingab, sööb ja joob, kuidas ta kaitseb ennast stressi eest ja kuidas tuleb toime kliimamuutustega.

KADRI TAPERSON: Imelihtne intersektsionaalsus
Möödunud nädalal ilmus Delfis pealtnäha teisejärguline lugu sellest, kuidas Ukraina antiautoritaarne solidaarsusvõrgustik, mis ühendab antifašiste, feministliku liikumise esindajaid ja muid aktiviste, abistab rindel viibivaid sõdureid ja jagab humanitaarabi. Artiklist selgub, et Eestist toetab võrgustikku pikka aega ja märkimisväärselt Vegan Restoran V. Teisejärguliseks nimetan uudist seepärast, et Ukraina sõjaga seotud uudised on meedias tagaplaanile vajunud ja kohalike abiorganisatsioonide sõnul on annetused kokku kuivanud, ehkki täiemahuline sõda ju endiselt kestab. Oma riigi eest võitlemise ja veganluse seos tuleb esile algaval nädalavahetusel toimuval veganmessil, kus Vegan Restorani V omanik Mikk Mägi teemaks Kultuurikatla laval on veganitest sõdurite päevikud.

MARGIT MUTSO: Kodukontorilugu seitsmes pildis
Tulevikus peab saama kontorihoone hõlpsasti kujundada elamuks, elamu kontoriks, korteri kodukontoriks ning tagasi koduks ilma kontorita jne.

Arvustamisel
Lauri Mälksoo „Rahvusvahelisest õigusest“
kogumik „Antropoloogiline: inimestega koos lahendusteni“
James Joyce’i „Ulysses“
Michael Kumpfmülleri „Elu toredus“
IV festival „Tubin“
Viimsi Sinfonietta avakontsert „Neli aastaaega“
kontserdid „Hommage à Kaija Saariaho“ ja „Voces Tallinn 25“
pärimusmuusika lõikuspidu
XV Balti triennaal „Sama päev“ ja XV kunstimess „Art Vilnius“
näitused „Amfiibne seis(und)“ ja Laivi „Habras tervik“
Vanemuise „Big Mother“, Rakvere teatri „Klaaslaps“ ja Kellerteatri „Vale“
Liisbeth Horni, Kärt Koppeli ja Anumai Raska „Roti rumba“
mängufilmid „Megalopolis“ ja „Armastus, valed, veri“

Esiküljel Karli Luik ja Johan Tali Molumba arhitektuuribüroost. Foto Piia Ruber