Analoog par excellence 

IIRIS VIIRPALU, tantsu-uurija ja -kriitik 

Iiris Viirpalu

Alina_Birjuk

Kehataju on keele-eelne kihistus ning kompimine ja propriotseptsioon (oma kehaasendi, keha ruumilise paiknemise ja jäsemete taju) evolutsiooniliselt vanim meel. Nende eest vastutava valgu ja geeni avastasid neuroloogid aga alles XXI sajandil. Tantsuteoreetik Maxine Sheets-Johnstone on arendanud ideed kinesteetilisest mõtlemisest, kus keha tajub ruumi, tempot, vahemaid ning tegeleb tasakaalu, rütmi, täpsuse jt funktsioonidega, luues ka uut infot, mis pole sõnastatav, ent talletub kehamällu. 

Mind köidavad traditsioonilised võitluskunstid, kus kohtuvad meeletühjendus ja äärmine keskendumine. Imetlen meistreid, kes on viinud nii keha kui ka meele reaktsioonid kehalise mõtlemise tasemeni ja pika harjutamisega treeninud vaistlikuks. Trennis, töötoas või ise harjutades on mulle tähtsaim hetk, kui sisekõne vaikib ja keha lihtsalt liigub. Koreograafia puhul siis, kui keha on materjali omandanud, selle oma kehatunnetusse integreerinud ning lisandub vabadus ja lahtilask liikumise sees. Improvisatsiooni või tunnetusharjutuse puhul hetk, kus olen kas nii lõdvestunud või keskendunud, et tekib vooseisund, keha(taju) tegutseb katkestusteta ja arutlemine on peatunud. 

Keha on üdini kohaolu, tähistades vahendatud digiühiskonnas ka vastupanu ja vabadust. Keha on analoog par excellence, side enda ja teiste kehadega on fundamentaalselt tähtis. Mida teadlikum kehast ollakse, seda rikkamat kogemust, kindlamat vundamenti ja suuremat vabadust ta pakub. Esimesed sammud tantsu või tunnetuse arendamiseks võib teha elutoas, silmad kinni, et keha saaks kõnelda täie tähelepanuga. Kehateadlikkusega kaasnevadki turvalisus ja vabadus – olla kehas kodus, ent avardada kogemust. 

Sõltumatu tantsu festivalilt pärit mõte: „Mida kriisides maailm vajab? Peaksime tooma tagasi tantsu kui sotsiaalse ja kollektiivse praktika. Minema klubidesse ja hakkama seal päriselt uuesti tantsima.“ Tantsu vastuvõttu neuroloogiliselt uurides on avastatud, et vaatajad reageerivad kehaliselt, rakendades peegelneuroneid. Liigutav keha on puudutus on empaatia.