Raul Kalvo Hobusepea galeriis

Elin Kard

Artishok toodab: RAUL KALVO 16.11.-28.11.2011 Hobusepea galeriis RAUL KALVO isikunäitus „Aerogramm“, näituse kuraator on Maarin Mürk. Teisipäeval, 15.11.2011 kell 17.00 toimub galeriis ümarlaud „Võrgustiku ülejäägid“, arutelus osalevad: Raul Kalvo, Margus Tiru ja Eik Hermann.

Idees jõuda soovitud sihtpunkti linnutiivul on ikka veel modernistlikku progressivaimu ja utopistlikku unistuse täitumist. Isegi tänapäeval, kui odavlennuliinid on teinud tohutute vahemaade läbimise  kättesaadavaks suuremale hulgale inimestest kui iial varem on osatud ette näha, on selles ikkagi midagi maagilist. Ka Raul Kalvo jooniste puhul torkab esmapilgul silma nende esteetilisus – kogu maailmakaart on kaetud peene niidistikuga, kiired koonduvad ühte punkti ning väljuvad sealt jälle, et koonduda kusagil mujal.

Kogu peenelt vormistatud võrgustik mahutab aga lisaks esteetikale tohutul hulgal informatsiooni, mitte ükski punkt ega kriips ei ole niisama, efekti pärast, vaid tähistab ühe lennuki teekonda või lennujaama, mis omakorda sisaldab ju sadu ja tuhandeid inimesi. Kui tihti me mõtleme sellele, et tegelikult on kohati näiteks Põhja-Ameerika kohal õhus ligi 10 000 lennukit ja miljon inimest korraga? Isegi lennates ei näe me pea kunagi ühtki teist lennukit, taevas on alati võõrkehadest tühi, täidetud huvitavate pilvede või üllatuslike vaadetega all laiuvatele maastikele ning meie maailm piirdub nende inimestega, kes meid vahetult selles teraskapslis ümbritsevad, limpsides stjuardesside serveeritud jooke.

Kalvo ülitäpsed kaardistused tunduvadki tavapilgule nagu midagi salajast (valitsuse) failidest, millest meil ei tohikski nagu nii mastaapset ülevaadet olla. Lisaks konkreetselt toimuvale lennuliiklusele, näeme selle põhjal ju tervet hulka muid asju – kuidas maailm ärkab, kuidas rulluvad ajavahed, millised on suuremad asustatud punktid (näiteks Ladina-Ameerika, Venemaa, Kanada, Aafrika jpt palju pildile ei satugi). Me hakkame tajuma, millised on globaalse maailma jõujooned ja kuidas see pilt on kokku traageldatud – lennukid kui kõige kiirem füüsiline ühendus visualiseerib globaalse kaardi ja joonistab välja selle sõlmpunktid. Me saame selle meie ees ilmuva kaardi põhjal teha järeldusi globaalse küla päevakava ja elukorralduse kohta.

Mida kogu selle infoga on võimalik peale hakata? Peale 9/11 ei mõju ilmselt ükski lennundusega tegelev projekt mitte kusagil maailmanurgas enam päris süütult – selle põhjal tuleb ilmsiks kui haavatavad me oleme. Kalvo rõhutab seda muljet veelgi, konstrueerides viiruste leviku näitel uued maailmakaardid – kui kiiresti nakatuvad lennuliikluse kaudu levides maailma erinevad punktid. Globaalse maailma traagelniidid tunduvad lisaks oma esteetilisele väljanägemisele järsku ka väga ohtlikud ja haprad. Igaüks võib soetada endale radari ning sellega kogu maailma jälgida nagu Kalvo seda tegi, kaardistada, millised lennud läbivad konkreetse koha (näiteks Eesti) õhuruumi jpm.

Kalvo toob aga välja mitte üksnes paranoilise, vaid ka poeetilise (esteetilise) ja konstruktiivse poole – kuidas kasutada sellist informatsiooni kogumist teiste transpordiliikide puhul, näiteks bussid Tallinnas? Projekt „Aerogramm“ toobki välja pühendunud üksikisiku võimalused kasutada tehnoloogiat ja virtuaalsete võrgustike poolt kogutavat infot oma huvides ning need huvid võivad olla nii meelelahutuslikud, poliitilised, kantud „häkkeri-mentaliteedist“ (vaatame, mida siit on võimalik kätte saada/kui kaugele minna) jpm. Siinkohal on lihtne libiseda liigsesse DIY idealismi, kuid siiski on rohujuuretasandilt lähtuvalt initsiatiivilt tänapäeval siiski hulk võimalusi saada ülevaade nähtavatest ja nähtamatutest liikumisest, vastujälgida jälgimisühiskonda, omaalgatuslikult kaardistada globaalseid mustreid ja tuvastada suuri narratiive.

Kalvo valib kõikvõimalike agendade seast aga seekord selgelt esteetilis-humanistliku positsiooni, pakkudes võimalust nautida globaalse elutempo (visuaalselt) võimast rütmi, milles peitub samas potentsiaal kasutada seda informatsiooni inimkäitumise uurimiseks ja ehk ka efektiivsemaks muutmiseks. Kuidas täpselt seda potensiaali rakendada, jääb ootama konkreetseid rakendusi väljaspool galeriikonteksti.

Tekst Maarin Mürk

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.