Avalik märgukiri Eesti Loodusmuuseumi direktori valimistest

Sirp

Tallinnas, 23. novembril 2011

 

 

Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed

Austatud Teaduste Akadeemia liikmed

Austatud ülikoolide juhid

Austatud erialaseltside ja –ühingute juhid

Lugupeetud loodushoidjatest ja hariduse edendajatest kolleegid ning Eesti avalikkus

 

 

 

Avalik märgukiri

Eesti Loodusmuuseumi direktori valimistest

 

 

Vabariigi President on mitmetes oma pöördumistes rõhutanud kodanikuühiskonna ja kodanikujulguse põhimõtet, kõneldes vajadusest kasutada oma õigusi presidendi, valitsusliikmete ning avalikkuse informeerimiseks ühiskonna valupunktidest. Oma eetilistest tõekspidamistest lähtuvalt peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu võimalikule hea valitsemise tava rikkumisele Eesti Loodusmuuseumi direktori valimisel ja sellega seoses üles kerkinud küsimustele Keskkonnaministeeriumi haldussuutlikkusest.

 

Eesti Loodusmuuseumi tähendusest ja selle juhi rollist

Eesti Loodusmuuseum on riigi keskmuuseum loodusteaduste valdkonnas, mille missiooniks on uurida, talletada ja mõtestada Eesti looduspilti ja –väärtusi. Eesti Loodusmuuseum kuulub Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, kuid omab tänu teemavaldkondade kattumisele tihedaid seoseid ka Kultuuriministeeriumi ning mitmete Haridus- ja Teadusministeeriumi institutsioonidega.

 

Keskmuuseumeid loetakse oma maa esindajateks ning oma valdkonna juhtorganisatsioonideks kõikides Euroopa kultuuriruumi riikides. Muuseumid on lahutamatu osa iga riigi identiteedist ning tihti kohaliku kultuuri esmase kuvandi loojad. Eesti Loodusmuuseumi juhi roll on kanda ja esindada muuseumi põhiväärtusi ning initsieerida, koordineerida ja olla eestkõnelejaks uutele algatustele oma tegevussfääris Eestis ja laiemalt. Nende rollide edukas täitmine eeldab loodusmuuseumi juhilt lisaks administratiivsele võimekusele ja sotsiaalsele aktiivsusele tugevat ja laiapõhjalist erialast pädevust.

 

Probleemid Eesti Loodusmuuseumi direktori valimisel

Lähtuvalt muuseumiseadusest valitakse Eesti Loodusmuuseumile direktor kuni viieks aastaks keskkonnaministri poolt sätestatud korras. Käesoleval sügisel toimunud ning Keskkonnaministeeriumi poolt läbi viidud Eesti Loodusmuuseumi korralistel direktorivalimistel ilmnes rida äärmiselt tõsiseid sisulisi ja protseduurilisi puudujääke ning konkursi tulemused seavad meie hinnangul otsesesse ohtu loodusmuuseumi suutlikkuse edaspidi täita muuseumiseadusega sätestatud keskmuuseumi kohustusi.

 

Olulisemate läbi viidud konkursi puudujääkidena saab välja tuua konkursi üldist väga madalat korraldustaset, suutmatust kinni hoida tähtaegadest ja asjaajamise headest tavadest. Augustis välja kuulutatud konkursil puudusid fikseeritud lõpptähtaeg, üheselt mõistetav hindamisvoorude skeem ning läbipaistvus. Küsitavad on konkursitingimustes toodud madalad nõuded direktorikandidaatidele ning komisjoni ühekülgne koosseis – Keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud komisjoni kuulusid ainult ministeeriumi töötajad ning sellesse ei olnud kaasatud loodusmuuseumi töövaldkonna asjatundjaid.

 

Probleemseks osutus õigeaegse, adekvaatse ja tõese tagasiside saamine konkursi käigu ja tulemuste väljakuulutamise kohta. Drastiline on, et muuseumil puudus veel 31. oktoobril, senise direktori Maris Laja viimasel töölepingujärgsel tööpäeval, informatsioon konkursi tulemustest. Alles pärast Maris Laja saadetud märgukirja teavitas komisjoni esimees kantsler Rita Annus teda valitud uuest direktorist. Meile on siiani jäänud ebaselgeks põhjused, miks kaks päeva hiljem, 2. novembril esitles keskkonnaminister välja valitud direktorina aga hoopis teist kandidaati Heidi Vilu. Ühtlasi jääb meile selgusetuks, milliste objektiivselt mõõdetavate hindamiskriteeriumite alusel langetati lõppvalik nimetatud kandidaadi kasuks, seda arvuka ning esindusliku kandidaatidevalikuga konkursil – osales 13 kandidaati, nende hulgas rida silmapaistva loodusteadusliku tausta, pika juhtimiskogemusega ning muuseumi töövaldkonnas kompetentseid inimesi.

 

Meie hinnangul on konkursi käigus kahjustatud Eesti Loodusmuuseumi institutsionaalseid huve ning konkursi tulem seab ohtu teemavaldkonnaga seotud arengusuunad riigis laiemalt. Selgelt Eesti Loodusmuuseumi huve kahjustav oleks situatsioon, kus muuseumi rahvusvaheliste ja siseriiklike partnerasutuste juhikohti täidavad kõrgelt hinnatud erialase taustaga ja ennast tõestanud spetsialistid, kuid Eesti Loodusmuuseumi uue direktorina asuks ametisse töövaldkonnas kogenematu inimene. Eesti Loodusmuuseum Eesti rahvusliku loodusarhiivi säilitajana, uurijana ja loodusteaduse populariseerijana vajab kõrge pädevusega juhti, et täita oma seadusjärgseid ülesandeid ning ühiskondlikku rolli. Leiame, et antud juhul on Keskkonnaministeerium konkursi läbiviimisel läinud vastuollu Eesti Vabariigi muuseumiseaduse mõttega ja euroopaliku töökultuuri põhimõtetega. Antud üksikjuhtumi taustal näeme ühtlasi laiemat ärevusttekitavat tendentsi – kvalifikatsiooni, töökogemuse ja erialase pädevuse mitteväärtustamist riigi tasandil tehtavates otsustes.

 

Kohtumised keskkonnaministri ja kantsleriga ning teemakohased kirjalikud pöördumised ministeeriumi poole ei ole kahjuks aidanud probleemile siiani konstruktiivseid lahendusi leida. Omaltpoolt näeme kujunenud olukorrale ainuvõimaliku lahendusena uue konkursi väljakuulutamist, kaasates konkursikomisjoni koosseisu muuseumite eksperte ja loodusteadlasi ning spetsialiste Kultuuriministeeriumist, ülikoolidest, Keskkonnaministeeriumist ja Eesti Loodusmuuseumist.

 

Oleme Teile väga tänulikud, et tutvusite märgukirjas tõstatatud probleemi ja meie seisukohtadega. Oleme tänulikud tagasiside eest igal tasandil, samuti aga laiema kandepinnaga avaliku arutelu eest.

 

 

Lugupidamisega,

Loore Ehrlich, botaanika osakonna juhataja

Rutt Hints, geoloogia osakonna juhataja

Tiit Hunt, zooloogia osakonna juhataja

Tiiu Liimets, loodushariduse osakonna juhataja

Uno Roosileht, entomoloogia osakonna juhataja

Kärt Maran, ekspositsiooni kuraator