“Berlinale” võistluslainelt

Endel Link

Eile alanud 57. Berliini rahvusvaheline filmifestival avati Oliver Dahani filmiga “Roosi elu” (Prantsusmaa-Inglismaa-Tšehhi), mis portreteerib kuulsat Édith Piafi, kelle äravahetamatult isikupärase tämbriga hääl on jäänud Pariisi surematuks märgiks. Režissöör visualiseerib Pariisi ja selle varblaseks hüütud lauljatari, keda kehastab Marion Gotillard. Tundub, et festivali direktor Dieter Kosslick leidis seekord oma meeskonnaga sissejuhatuseks euroopaliku teose.

Pärast mullust “Berlinalet” võis lugeda saksa kriitikute teravaid sõnu, mis nõudsid võistlusekraanile pääsu nõudlikkuse lati tõstmist ja valikusõela tihendamist. Millised järeldused sellest on tehtud, selgub siis, kui on esilinastunud festivali lõpetama valitud prantsuse režissööri François Ozoni “Ingel” (Prantsusmaa-Belgia-Suurbritannia koostöö). Selle tegevustik viib XX sajandi alguse Inglismaale, kus vaadeldakse kehvadest oludest pärit noore naise tõusu silmapaistvaks kirjanikuks. Oluline roll selles filmis on inglise staaril Charlotte Ramplingul, kes oli mulluse Berliini festivali žürii president. Enne järeldusi tuleb ära vaadata 26 filmi, millest 19 puhul on tegu  esilinastusega.

Võistlusprogrammist paistab, et prantsuse filmiloojatel on olnud head päevad. Lisaks Ozonile on valitud veel kaks tööd: André Téchiné “Tunnistajad” ja Jacques Rivette’i ekraniseeritud novell “Ne touchez pas la hachel”. Esimene avab ilmnenud aidsi foonil ühe kiindumuse traagikat, teine film pakub ilusa hertsoginna ümber keerleva klassikalise armuloo.

Inglismaa on esindatud kahvatult, vaid David Mackenzi’ filmiga “Hallam Foe”, mille sisuks nooruk Hallami inimeste parem tundmaõppimise stuudium, et välja selgitada valusa kaotuse, ema surma põhjustajad.

Ühe filmiga pretendeerivad auhinnakarudele mitmed riigid: Itaalia, Iisrael, Argentiina, Brasiilia ja Tšehhi koos Slovakkiaga. Viimaste koostööst on sündinud vanameister Jiří Menzeli “Ma olin Inglise kuninga teenistuses”, kus üks Praha kelner vaatleb lähiajalugu oma rakursist.

Kaug-Ida filme on “Berlinalel” sageli pärjatud. Nüüd on võistlemas Li Yu film “Eksinuna Pekingis”, mis avab hiigellinna fassaadide tagust elu ja režissöör Wang Quani “Tuya abielu”, kus otsitakse lahendust kooselu ummikule.

Saksamaa esineb kodus vaoshoitult, mulluse nelja filmi asemel on puhtalt omatoodanguna võistlemas vaid Christian Petzoldi “Yella”. Enam ei suruta ühtegi kergekäeliselt esile upitatud debütanti. Korraldajate edulootused on aga rajatud Austria-Saksamaa koostöös loodud Stefan Ruzowitzky “Võltsijatele”. See linateos käsitleb maailma üht suuremat valerahategemise afääri, Teise maailmasõja ajal natside poolt Sachsenhauseni koonduslaagrisse rajatud rahapajas võltssedelite valmistamist, et õõnestada teiste riikide majandust.

USA filmide taastulek osutab, et vahepealne Ameerika filmide tõrjumine “Berlinalel” on minevik. Tänavu tuleb võistlusekraanile koguni neli USA filmi, lisaks erilinastustena kolm. Ja kõik need on festivalihuvi suurendamiseks vajalikud, sest kannavad Ameerika suure kino aurat. Parima filmi Oscarile ja parima režii Oscarile kandideerima nimetatud Clint Eastwoodi “Kirjad Iwo Jimalt” annab võimaluse mõelda nende kriteeriumide üle, miks Teise maailmasõja verised lahingupildid (nähtuna jaapanlaste vaatepunktist) nii kõrgelt vääristatud? Väljaspool võistlust pakutav, režissöör Zack Synderi “300” on lahingupilt Sparta kuninga võitlusest pärslastega Termopüülide mäekitsuses aastal 480 e Kr. Kolmas on seekordse žürii presidendi (!) Paul Schraderi uusim film “Saatja”, kus teeb kaasa hulk staare. Keskne roll on Woody Harrelsonil elegantse daami alatise saatjana Washingtoni kõrgseltskonnas, mille koorekihi karaktereid pakuvad Kristin Scott Thomas, Lauren Bacall, Lilly Tomlin jmt. Võistlevatest USA linateostest näib olulisem Gregory Nava  “Piirilinn”, mis tugineb uurimisainesele Mehhiko naistööliste mõrvamise kohta 1990. aastatel. Ajakirjanikust uurija rolli mängib Jennifer Lopez. Robert De Niro lavastatud “Hea karjane” olevat vaatamisväärne Oscarile kandideerima nimetatud kujunduse poolest.

Nagu ammu tavaks, tehakse ka tänavusel “Berlinalel” lühifilmide ülevaatus, mille parimad pälvivad auhinnakarud ja mitmed tegijad saavad lisaks Berliini kolmekuulise stipendiumi. Tosinast riigist võistleb 16 filmi, mille pikkus kõigub kolmest minutist veerand tunnini. Eesti filmiloojad selles žanris ei osale, küll aga kuulub kolmeliikmelisse lühifilmide žüriisse produtsent Riina Sildos. Eesti filmilooming võistleb Heiki Ernitsa ja Janno Põldma “Leiutajateküla Lotte” näol laste- ja noorsoofilmide programmis.

Muidugi jätkavad “Berlinalel” traditsioonilised ja mahukad kõrvalprogrammid “Panorama” ja “Forum”, pakkudes huvitavamat mullusest maailma filmiaastast. “Panoramal” esilinastub 12 dokumentaalfilmi, näiteks neljatunnine ülevaade Andy Warholist, filmid Salvador Dalíst, Bob Dylanist, aga ka naiste elust Gulagis ja Siberis.