Pealelend. Triin Ojari

Sirp

Nüüdsest saab professionaalset arhitektuuriajakirja Maja lugeda ka spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud väljaandena iMaja. Mis selle sammu tingis?

Triin Ojari, ajakirja Maja toimetaja: Algatus tuli nii toimetuselt kui Digiralt, kes on vastutav iMaja tehnilise poole eest. See oli neile teha teine spetsiaalselt tahvelarvutile mõeldud e-ajakiri. Kui trükis ilmub ajakiri, kus tekstid on suures osas inglise keelde tõlgitud, siis e-ajakirjana ilmuvad eraldi eestikeelne ja inglisekeelne ajakiri (viimane kannab nime eMaja).

Väikesel eesti ajakirjal on teadagi probleeme füüsilise levikuga kodumaalgi, rääkimata välismaast, levi ja müük virtuaalruumis teeb selle kõik palju lihtsamaks. Teine ja olulisemgi põhjus on ajakirjanduse jõuline digitaliseerumine ja sellega kaasnev võimalus lisada tavapärasele trükiversioonile kõikvõimalikke lisaväärtusi nagu kommentaariumid, sotsiaalvõrgustike pakutud võimalused, videod ja 3D-animatsioonid ning palju muud. Arhitektuur ja laiemalt kõik ruumilisse kultuuri puutuv on iseenesest väga sobiv aines ühe elektroonilise ajakirja jaoks: fotosid, jooniseid, intervjuusid jm saab kõike presenteerida liikuva ja elavana, linkida infot, suurendada pilte, näidata maju eri nurga alt jne. Loomulikult mõjutab see eelkõige ajakirja visuaalset ja imagoloogilist külge, asjalik teksti sisu ei tohi selle kõrval kaduma minna. Juba esimese iMaja numbri puhul oli näha, et tasakaalu otsimine on paras pähkel. Kui vaadata suures iTunesi App Store’is ehk rakenduste poes ringi, siis seal on saada ajakirju ligi 1900, ent tuntumatest arhitektuuri- ja sisekujundusajakirjadest on oma e-versioonid vaid Abitarel ja Wallpaperil. Palju on just arhitektuuri kui visuaalselt apetiitse ala atraktiivust kasutavaid rakendusi nagu kõikvõimalikke slaidi šõusid, videoekskursioone mõnda ajaloolisse tipparhitektuuriga majja ja loomulikult ise-ilutegija-stiilis sisekujundusrakendusi. Seega on iMaja trükiajakirja peegeldusena üks esimesi omataolisi maailmas ning loomulikult võtab selle lõplik sisu ja vorm veel aega, teretulnud on kõik asjatundlikud kommentaarid näiteks arhitektuurikirjastuse Solness Facebooki lehele või toimetuse meilile.