Ingliskeelse kunstiajakirja “Estonian Art” uus number väljas!

Sirp

Trükist tuli Eesti Instituudi ajakirja “Estonian Art” värske number.

Eesti ainus ingliskeelne kunstiajakiri, mis ilmub aastast 1997, käsitleb kunsti, arhitektuuri ja avaliku ruumi suhteid,
autoriteks kunstnikud ja kunstiteadlased nii Eestist kui mujalt.

Seekordse numbri avab Anneli Porri ülevaatega Draakoni galeriis aset leidnud Taavi Talve ja Dénes Farkasi näitusest “Footnotes 2”.

2011. a. toimunud Tallinna esimesest fotokuust kirjutab Ats Parve. Ragne Nukk jätkab sealt, kus Parve peatub, ehk võtab kõne alla Adam Budaki kuraatorinäituse “Teisele poole” Kumus, mida ta uurib Giorgio Agambeni jt tekstide valguses. Tõnis Saadoja avaldab essee Kaido Ole loomingust, mida saadavad Kaido Ole maalireprod tema just Kumus lõppenud suurelt isiknäituselt “Kena kangelane ja küllaga vaikelusid”.

Vanema kunsti poole pealt kõneleb Merike Kurisoo Kadrioru muuseumi aasta olulisemast projektist “Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge”.

Eero Epner intervjueerib ungarlast György Szabót, kes räägib konservatiivsuse pealetungist ja vastupanust kaasaegses kultuuris. Tarmo Jüristo arutleb Eesti täiskasvanulikuks riigiks ja ühiskonnaks kasvamisest; loole on lisatud Henri Laupmaa fotod liikumisest “Occupy Wall Street” New Yorgis.

Kunstniku vabadusest ja oma hiljutisest Pariisi residentuurist kirjutab Marko Mäetamm.

Inglane Thomas Cubbin käsitleb Baltimaade ühist disainiuurimisprojekti, mille tulemuseks olid näitus “Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.–1970. aastatel” Vilniuse Rahvusgaleriis koos kontseptuaalse disaini sõsarnäitusega “Me metamoorfne tulevik”. Näitus tegeles disaini, tehnilise esteetika ja eksperimentaalarhitektuuriga Nõukogude Liidus aastatel 1960–1980. (eksponeeritakse 2012. a suvel ka Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis).

Arhitektuuri osas vaadeldakse Tallinna rannapiirkonda, täpsemalt kultuurikilomeetri ja Kalaranna arenguid. Intervjuu arhitekt Toomas Paaveriga näitab, millised võimalused on kohalikel elanikel avaliku ruumi eest seismisel. Epp Lankots uurib, millised avaliku ruumi õppetunnid andis Euroopa Kultuuripealinna aastal läbi viidud linnainstallatsioonide festival LIFT11.

Piret Lindpere tutvustab kommunismiohvrite memoriaali konkurssi, mis andis põnevaid projekte noortelt tegijatelt, aga püstitas ka küsimuse säärase ettevõtmise tõlgendamisest.

Nagu ikka, leiab ajakirjast käesoleva aasta näitustekalendri ja uute kunstiraamatute tutvustuse.

“Estonian Art” toimetajad on Liina Siib ja Eero Epner, kujundab Angelika Schneider.

Ajakiri on saadaval Tallinna suuremates kunstikeskustes, Eesti välisesindustes ja Eesti Instituudis ning lehitsetav veebis: http://www.estinst.ee/est/estonian-art/article/estonian-art-22011/view/gb/