Raamatututvustus
Hieronymus KUULSATEST MEESTEST
Gennadius
KUULSATEST MEESTEST
Püha Hieronymus kirjutas aastatel 392-393 kataloogi kui “biograafilise leksikoni”, mis sisaldab 135 varaseima kristliku kirjaniku elulugu. Umbes 80 aastat hiljem võttis Marseille’ presbüter Gennadius ette selle jätkamise ja täiendamise. Uku Masing on need õhtumaa kirikuloo kaks tähtsat ladinakeelset allikat eesti keelde ümber pannud. Toimetanud ja kommenteerinud Marju Lepajõe. Johannes Esto Ühing, 2007. 174 lk.
Efrawci poeg Peredur
RÜÜTLIROMAAN
Kalle Kasemaa on kõmri keelest tõlkinud keldi muinaskangelase Efrawci poja Pereduri seiklused, mis pandi kirja XIV sajandil. Kuningas Arthuri sõdalane võitleb rüütlite, koletiste ja nõidadega ning on kaunite neidude päästja ja kaitsja. Intellektuaalsemale täiskasvanule mõeldud muinasjutt on üks meisterlikum keskaegne kirjandusteos. Toimetaja Anu Saluäär. LR 2007, nr 10. 56 lk.
Svetlana Aleksijevitš
TŠERNOBÕLI PALVE. TULEVIKU KROONIKA
Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevitš on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond. Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006. aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas. Vene keelest tõlkinud Andres Ehin, toimetanud Mati Soomre. Maalehe Raamat, 2006. 335 lk.
Hans Salm
VIIE LUURE AGENT
Fotode ja pika nimeregistriga raamatus on juttu Teise maailmasõja keerisesse sattunud Eesti noorte meeste elukäigust. Nad püüdsid luurajatena võidelda oma kodumaa vabaduse eest, kuid osutusid ühel või teisel viisil reedetuks. Keskseks teemaks on problemaatilise topeltagendi Toomas Hellati grupi saatus. Toimetanud Rein Ülevaino. Teine, täiendatud trükk, Maalehe Raamat, 2007. 496 lk.
NYYD-MUUSIKA, UUED HELID KLASSIKARAADIOS
Artiklite kogumik peamiselt eesti, aga ka maailma (Frank Zappa) muusikast, autoriteks Klassikaraadio toimetajad-kaastöötajad Liina Fjuk, Joosep Sang, Gerhard Lock, Jüri Reinvere, Märt-Matis Lill jpt. Kirjutisi, jazzist elektronmuusika ja modernismini. Koostanud Tiia Teder ja Immo Mihkelson. Klassikaraadio, 2007. 280 lk.
TUNA 2007, nr 1
Meie ajalookultuuri kvartalikirjas on väga huvitav artikkel “Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel. Võhiku mõtted” Jaan Unduski sulest. Oma uurimused on andnud münditeadlane Ivar Leimus, kartograaf Tõnu Raid, professor Jürgen von Ungern-Sternberg, egüptoloog Sergei Stadnikov. Harald Tammur mäletab eesti rahvuslikku vastupanuliikumist aastatel 1940–1944 ning Hellar Grabbi on avanud oma ammuseid suhteid nõukogude ja lääne luurediplomaatidega. Karl Kello arutleb teemal, kes ehitas Saaremaa vanad kivikirikud. Peatoimetaja Ott Raun. 160 lk.
VIKERKAAR 2007, nr 3
Märtsinumbris on Victor Hugo, Philip Larkini ja Pille Õnnepalu luulet; Toomas Raudami esseistliku ja subjektiivse koega proosat ning Anti Saare jutt; Tiiu Hallapi essee, Raivo Vetiku ettekanne, Epp Annuse uurimus “Postkolonialismist sotskolonialismini”, Aare Pilve analüüs “Sa oled mul teine”. Tiit Hennoste ise jätkab “Hüppeid modernismi poole”. Lisaks arvustused, Urmas Viigist kirjutab Ants Juske. Peatoimetaja Märt Väljataga.