RAAMATUTUTVUSTUS

 

Martin OjaPÄRASTLÕUNA PLATOONoore mehe uus kogu on igati särtsakas värk. On nägemuslikkust, on tundeid, on teravat keelt kaasaja tõsiste tüsistuste kohta, iroonilist teadlikkust võõrast sõnast. Martin Oja tundubki olevat eelmise aasta siinse luule mees-Teede, (elu)jõuline, nõudlik ja osav; luuletaja, keda kannustavad või torgivad kaks teineteisest kaunis erinevat soovi – rääkida sügavatest tunnetest ning võidelda sootsiumi kitsaskohtadega. Soovitus kõikidele kirjastajatele: ärge paisake selliseid raamatud turule aasta lõpus, need kaovad seal hullumajas lihtsalt ära. Et Martin Ojaga sellist asja ei juhtuks, soovitab Sirbi raamatututvustuse osakond kõnealuse luulekoguga kindlasti tutvuda. Isegi meie osakonna üks eskapistlikumaid töötajaid – noor kena neiu, kes kunagi oli huvitunud Tangi dünastia aegsest luulest, kuid on nüüd spetsialiseerunud ainult Wang Weile – tundis Oja kogu vastu huvi. Fotomontaažid teinud Martin Oja, illustratsioonid teinud, küljendanud ja kujundanud Silver Sikk. Tuum, 2007. 56 lk. Maria LeeÄRAMÕTEVastupidiselt Ojale on Lee luuledebüüt saanud juba kenakese vastukaja osaliseks. Kindlasti ei tasu sõna „debüüt” valguses ja varjus karta, et siin pressitakse lugejale peale hunnitu hulk käibefraase või kulunud poeetikat. Jah, noore inimese luule küll, aga sellise noore, kes isegi oskab sõnadega ümber käia või vähemalt teab, et luule loomiseks tuleb mitte sõnu lihtsalt kasutada, vaid nendega hellalt ja täpselt käituda, neid üksteise suhtes mustrisse asetada. Joonistused mitmekülgselt autorilt endalt, kujundanud Kristel Sibul. Verb, 2007. 48 lk.

Vahur AfanasjevKOSMOSKus luulet, seal proosat. Tartu NAKi üks mitmekülgsemaid ja huvitavamaid tegelinskeid, Brüsselis resideeruv sapine ja terava keelega mees, kes võimekas võrdselt nii luules kui ka proosas, virutab siin oma teise romaaniga. Kuna raamat on trükikojahõnguline, siis pole keegi meie osakonnas jõudnud seda läbi lugeda. Aga tänuväärne on kas või see, et NAKi ridadest tuleb lisaks vemmalvärssidele ja väsimatule blogimisele ka mahukamaid formaate – Afanasjev hoiab siis Ruitlase ja vähemal määral ka Wimbergi kõrval üleval NAKi proosaplagu. Veel enamgi,  Afanasjevi-poisi esimese romaani „Kastraat Ontariost” valgusel võib öelda, et tema nimetamine noorema põlvkonna üheks paljulubavamaks prosaistiks polegi miski liialdus. Toimetanud Andra Teede ja Jaak Urmet, kujundanud Uku Saviauk, keeletoimetaja Mari Teede. Jutulind, 2008. 144 lk.

Vikerkaar 2008, nr 1-2Aasta esimeses numbris keskendutakse religioonile, kusjuures rõhuga Jeesuse kujul – on ju igati huvitav see ajaloolise isiku ja Uue Testamendi Kristuse vastandtõmme. Noh, mis siin lisada või uut öelda, Vikerkaar hoiab taset. Näiteks võib nautida Harald Rajametsa tõlkes Dante Alighieri „Jumaliku komöödia” „Purgatooriumi” 27. ja 28. laulu. Edasi ei hakka me loetlema, armsatel lugejatel tuleb ise lugeda, piirdume vaid tõdemusega, et kõnealune number moodustab jällegi kord kena terviku. Sirbi raamatututvustuse osakonna paarikümnel töötajal pole muide ühtegi – mitte ühtainsatki – tuttavat, kes ei loeks Vikerkaart. Peatoimetaja Märt Väljataga.

Akadeemia 2008, nr 2Nii nagu Vikerkaare toimetus, armastab ka Akadeemia tervikuid. Ning mis annaks parema põhjuse moodustada üks tervik kui mitte Eesti Vabariigi 90. aastapäev? Mida saab meie raamatututvustuse osakonna nõder seltskond lisada järgmistele, Akadeemia peatoimetaja sõnadele: „On seemnest saanud kõrs. Oleme peenratäis, maailma tormide meelevallas. Põllutäis ja metsatäis. Lõpuks oleme riigitäis. Juba üheksakümmend aastat.” Suurepärane ja võiks lausa toonitada, et vältimatu lugemismaterjal meie vabariigi aastapäeva puhul! Peatoimetaja Toomas Kiho.

Ian KershawHITLERKuidas sattus selline teos, hunnitu eluloo teine köide (alapealkirjaga „1936–1945: Karistus”) meie osakonna lauale? Kas Teemu Mäki tõi – pidades silmas meie vabariigi aastapäeva? Mine tea. Raamat on muidugi põhjalik. Näiteks saab teada, kuidas Hitlerit ei püütud tappa ainult Hundikoopas von Stauffenbergi laua alla, lauajala taha kohvrisse asetatud lõhkeseadeldisega, vaid näiteks ükskord lendas Hitler koos pommiga, mis aga teadmata põhjustel – liiga külm ilm? – ei lõhkenud. Eks ta ole, mõnes mõttes on kahju, et sellisest hullust peab kirjutama sedavõrd mahukaid raamatuid, aga ei saa ka öelda, et „Hitler” oleks igav või sõnumita raamat. Tõlkinud Rein Turu, toimetanud Linda Uustalu, konsulteerinud Toomas Hiio, kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2008. 1008 lk.

John SteinbeckHIIRTEST JA INIMESTESTKui Hitlerist kõrini, tuleb lugeda head kirjandust. Midagi poeetilist. Ning mõelda vaid, juba Steinbecki raamatu pealkiri kujutab endast ilusnukrat lugu. Tõlkijagi märgib ära, et Steinbecki inspireeris Robert Burnsi luuletus „Hiirele. Tema koos pesaga väljakündmise puhul novembris 1785”. Tõlkija: „Luuletuses väljendab minategelane kahetsust, et on põldu kündes lõhkunud hiirepesa ja sellega rikkunud looduses valitsevat korda; ühtlasi kahetseb ta kõigi elusolendite lootuste luhtumist, ükskõik kas tegu on hiirte või inimestega.” Tõlkinud Udo Uibo, toimetanud Inna Lusti, küljendanud Jan Garshnek. Pegasus, 2008. 112 lk.

Juhan Maiste EESTI KUNSTI LUGUÜhe mehe (või naise) kirjutatud subjektiivne kunstiajalugu on läbi aegade väga populaarne olnud. Eestis on siiani eelistatud objektiivse(ma)t kunstiajalugu, olgu need raamatud siis sündinud kollektiivse või ühe kunstiajaloolase sulest. Juhan Maiste „Eesti kunsti lugu” on otsustav samm esseistliku subjektiivse kunstiajaloo suunas: autor on lähtunud kunsti ja ajalugu puudutavatest faktidest, legendidest, ikonograafiast ning pikkinud sinna isiklikke tähelepanekuid ja kogemusi. Maiste on raamatu nimetanud küll „Eesti kunsti looks”, kuid jäänud oma professionaalsele huvivaldkonnale truuks: alustanud on ta küll kunstide algusest, kuid lõpetanud XIX sajandiga, tilluke ekskurss XX sajandisse on vaid Estonia teatri näide. Igati hariv ja mõnus lugemine nii erialainimestele kui ka laiemale kultuurihuvilisele lugejaskonnale. Raamat on ohtrasti illustreeritud, sisaldab isiku- ja kohanimede registrit ning erudeeritud autori kõrval on vaeva näinud sama erudeeritud toimetaja Mirjam Peil. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2007. 520 lk.

EESTI KUNSTNIKUD 3Kaasaaja Kunsti Eesti Keskuse kolmas meie kunstipildis aktiivselt tegutsevaid kunstnikke koondav kogumik. Raamat hõlmab kunstnikke Ülo Õunast kuni Tõnis Saadojani, kaasa arvatud rühmitus Valie EXPORT Society. Valik, kus ühtede kaante vahel on Mare Tralla, Mark Raidpere, Ene-Liis Semper, Marco Laimre, Jaan Elken, Alice Kask, Karl ja Lemming Nagel, Anu Juurak, Erki Kasemets, Villu Jaanisoo, Ilmar Kruusamäe, Rein Tammik, Ludmilla Siim, Vello Vinn jne, kokku 25 kunstnikku, jääb arusaamatuks. Küllap on kajastamist leidnud need olulised tegijad, kes kahte esimesse kogumikku ei mahtunud. Kuna iga kunstnikku on käsitlenud ise kunstiteadlane (Jüri Hainist Elnara Taidreni), siis on garanteeritud, et igaüks, kes on huvitatud mõnest kogumikus käsitletud kunstnikust või tema loomingut avanud kunstiteadlase mõttemaailmast, leiab endale midagi lugemisväärset. Ühes osas on KKEK jätkanud traditsiooni: ka kolmanda raamatu on kujundanud Andres Tali ning teinud seda talle omase suurejoonelisusega. Toimetanud Andreas Trossek, initsieerinud ja koordineerinud Johannes Saar. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2007. 312 lk.

METAFOOR JA MÜÜT Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse poola kunstisEesti Kunstimuuseum jätkab traditsiooniks kujunevat väärt harjumust varustada iga suurem näitus kataloogiga. Tõepoolest kataloogiga, mis ei ole mitte ainult reklaambrošüür, vaid näitusel käsitletud ajastu, ainestiku aga ka konkreetse kunstniku põhjalik analüüs. „Metafoor ja müüt” on Szczecini rahvusmuuseumi koostatud Kumus eksponeeritud (2. XI 2007 – 10. II 2008) poola XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse kunsti näituse kataloog, mis avab meile suhteliselt võõra valdkonna. Kataloogi juhatab sisse Wojciech Bałuse tollase poola kunsti süvakäsitlus, sellele järgneb kuraatori Adam Organisty väljapaneku põhimõtete tutvustamine, millele on ka lisatud konkreetsete tööde analüüs ning loomulikult ohtralt illustratsioone. Just nii, nagu ühes teaduslikus kataloogis peab olema. Kataloogi kontseptsiooni autor on Adam Organisty, teaduslikud toimetajad Rafal Makała ja Adam Organisty, kujundaja Waldemar Wojciechowski. Eestikeelse teksti on toimetanud Tiina Abel. Kumu kunstimuuseum ja Szczecini rahvusmuuseum, 2008. 307 lk.

Richard Hollis GRAAFILINE DISAIN. ÜLEVAATLIK AJALUGUEsimene eesti keelde tõlgitud graafilise disaini ajalugu. Terviklik ülevaade algab XIX sajandi lõpu plakatikunsti käsitlusega ning kaardistab kirja ja pildi kasutusviiside muutumise reklaamis, firmastiilides, ajakirjanduses, televisioonis ja elektroonilises meedias. Ei saada mööda ka tehniliste uuenduste, fotograafia ja digitaalsete tehnoloogiate mõjust graafilise disaini arengule. Korralikult illustreeritud ja igati kaasaegselt kujundatud raamatut on mõnus kaasas kanda ning lugeda kas või ühistranspordi sõidukis. Autoril on  ka igati usaldusväärne taust: ta on töötanud trükkal, kunstitoimetaja, tootmisjuhi, õpetaja ja lektorina, juhtinud 1960ndate teisel poolel Bristolis West of England College of Art’i graafilise disaini osakonda, maitsnud ka vabakutselise graafilise disaineri leiba. Katrin Kivimaa on selle tõlkinud 2001. aastal välja antud teise, parandatud trüki järgi. Nii et võib öelda, et praeguse seisuga on eesti keeles olemas mõnedki graafilise disaini raamatud, mida võib julgelt ka õpikuna kasutada. Enamgi veel: EKA disainiraamatute sarjas ilmunud käsitlust on kujundajad Indrek Sirkel ja Koit Randmäe täiendanud Anton Kooviti loodud kirjatüüpidega Adam ja XXX Ser. Eesti Kunstiakadeemia, 2007. 309 lk.

Nikolaus PevsnerKAASAEGSE DISAINI PIONEERID. William Morrisest Walter GropiuseniKuigi see on esimene Nikolaus Pevsneri eesti keelde tõlgitud raamat, pole tema nimi kunstihuvilistele võõras. Tema nüüdisdisaini pioneeride käsitlus ilmus esmakordselt küll juba 1936. aastal, kuid täiendustega on seda ikka ja jälle välja antud kui pikka aega ühte põhjapanevamaid modernistliku arhitektuuri varase ajaloo uurimusi. Praeguseks on sellest saanud küll arhitektuurikirjutuse varasalve oluline osa, mille põhjal on võimalik aimu saada ka XX sajandi vältel valitsenud teoreetilistest tõekspidamistest. Uurimus algab XIX sajandi keskpaigast, tehes Morrise ja Arts and Craftsi liikumise kõrval sissepõikeid ka maalikunsti ja  ehitustegevusse, ning lõpeb I maailmasõja eelse modernismiga.  Raamat on varustatud korraliku nimede ning mõistete glossaariga. Seegi raamat on ilmunud EKA disainiraamatute sarjas, selle on kujundajad Indrek Sirkel ja Koit Randmäe ning täiendanud seda Anton Kooviti loodud kirjatüüpidega Adam ja XXX Ser. Käsitluse on tõlkinud eesti disaini grand old man Bruno Tomberg. Eesti Kunstiakadeemia, 2007. 188 lk.

Dmitri BrunsTALLINNA PEAARHITEKTI MÄLESTUSI JA ARTIKLEIDEesti Arhitektuurimuuseum jätkab väljapaistvate arhitektide ning arhitektuuriteadlaste sarjaga. Kakskümmend aastat (1960–80) Tallinna peaarhitektina töötanud Dmitri Brunsi mälestused on arhitektuuriajaloo väärtuslik lisa. Seda iseäranis praegusel ajal, mil nii mõnigi kord tundub tellija rahakotil suurem võim olevat kui terviku nägijail arhitektidel. Bruns alustabki oma meenutusi linnaplaneerimisest ja -ehitamise korraldamisest ning peatub siis värvikatel üksikobjektidel (Pirita tee, Muuga sadam, Viru hotell ja väljak, olümpiaspordikeskus). Ise nimetab ta esitatud meenutusi kildudeks ning enese- ja ajastukriitilise  inimesena rõhutab Bruns eessõnas, et kogu tema peaarhitektitegevust tuleb vaadata läbi ideoloogilise ja totalitaarse režiimi prisma: „Ka inimestevahelised suhted kandsid teistsugust iseloomu, kriitikat oli ning üsna palju ja tõsist, kuid seda võis lubada ainult teatud tasemeni, mida ei tohtinud ületada. Võrreldes tänapäevaga oli palju hoopis teisiti. Tallinn oli aga ikka seesama.” Mälestuste kõrval on toodud ära ka artiklite valik, biograafia, publikatsioonide nimestik. Toimetanud Karin Hallas-Murula, kujundanud Irina Tammis. Eesti Arhitektuurimuuseum, 2007. 159 lk.

PUBLIC PREPARATION Kahe noore võimeka kunstiteadlase, kuraatori Rael Arteli ja Airi Triisbergi veetud noorte kunstnike biennaali ettevalmistamise ajal tekkinud eksperimentaalse projekti kokkuvõte. Või tegelikult on seda õigem nimetada avalike diskussioonide, küsimuste-vastuste, mõttetalgute kogumiks, mis kandis kahte eesmärki: teha hea, aktuaalseid probleeme käsitlev näitus ning, mis veelgi olulisem, tuua kokku huvitavaid inimesi ning panna nad praeguse maailma üle mõtlema. Esimene eesmärk on edukalt täidetud, teine kestab niikaua, kuni jätkub initsiaatoreid. Väljaanne on vahekokkuvõte, kus saab lugeda „Translocal Express’il” Tallinnas (16. II 2007), „Imagine’il” Vilniuses (17.–19. V 2007) ja „Exercises on Adhocracy’l” Pärnus (10.–16. 2007) esitatud ettekandeid, aga ruumi on ka ideaalprojektidele, kõneleja nurgale jne. Kõik ikka selle nimel, et kujutada ette teistsugust tulevikku, et ise mõelda, kontekstualiseerida, vaielda, välja öelda. Mõnusalt informaalse väljanägemise ja ilmselt ka vähese raha ehk väikese eelarvega tehtud ingliskeelne kogumik. Konteptsiooni mõelnud, teostanud ja toimetanud Rael Artel ja Airi Triisberg, tõlkinud Livia Ulman, kujundanud Jaan Evart. Tallinn, 2007. 97 lk.